lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Selle sätte kohaselt saab kohus sekkuda leppetrahvi suuruse muutmisesse üksnes võlgniku taotlusel. 5) Kas võlausaldaja võib esitada nõude Maksim Marketile võlgniku kohustuse täitmiseks? Millisel õiguslikul alusel? Hüpotees: OÜ Kilt Finants võib nõuda Maksim Marketile põhivõlgniku kohustuse täitmiseks VÕS § 155 lg 1. Eeldused: kehtiv garantiileping VÕS § 155 lg 1; garantiijuhtum; nõude esitamine garandile; vastuväited Võlasuhe - Lepinguliik – VÕS § 155 lg 1 alusel on tegemist garantiilepinguga, sest Maksim võttis OÜ Kilt Finants suhtes kohustuse, et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. - Kas leping on sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 kohaselt - Kas leping kehtib? – Leping ei ole kehtiv, sest garantiid ei antud majandus ega kutsetegevuses
erinevalt. iv. Tekkida võiks kahju hüvitamise nõue koos täitmisega. § 138 annab põhjusliku seose lõdvenemise reegli. 3. G nõuded E või T vastu: § 155 lg 5 alusel saab E-lt tagasi nõuda + § 628 lg 2 1 lause. Kui E ei rikkunud siis, E saab nõuda T käest raha tagasi kahju hüvitamisega. 4. P käest saab T nõuda kahju hüvitamist § 115 alusel. 5. T nõue G vastu- garantiijuhtum: Eeldused sätestab garantiileping. Tõendamiskohustus on võlausaldajal. Peab täitma vorminõuded nõude esitamisel. Vastuväited: Võib esitada vastuväite garantii tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu, õiguste kuritarvitamise vastuväide, kohus on keelanud garandil garantii alusel väljamakse tegemise. 2) Regressinõuded garantiisumma väljamaksmise korral garandi poolt: NB! Neid ei teki müügi- ja töövõtugarantiide puhul
olemas - garantiinõude suurus on põhimõtteliselt sõltumatu tagatava kohustuse suurusest, tagatava kohustuse suuruse muutumine ei mõjuta garantiinõuet - garantiinõuet on võimalik loovutada lahus nõudest, mille täitmiseks see on antud - garantiinõude maksmapandavus sõltub ainult garantiilepingust endast, see ei ole seotud põhinõude maksmapandavusega eeldused: 1. kehtiv garantiileping 2. garantiijuhtum ei ole võlgnikupoolne rikkumine. On see osa mis on lepingus kokkulepitud. Garantiiandjad on majandustegevuses üpris levinud – nt pangad. On teatud kolmas isik kelle varaline olukord võimaldab saada kindluse, et kui võlgnik kohustst ei täida, siis see kolmas isik täidab. Kui füüsiline leping on garantii andjaks, siis st et see ei ole garantii. Tuleb hakata leoingut tõlgendama. vt ka Triin Uusen-Nacke, Juridica 2013, nr 3 – oli näha et hakkavad
annaabi.ee 
