hapnikust. Ganymedes Päikesesüsteemi suurim kaaslane läbimõõduga 5260 kilomeetrit. Tal on kolm sisekihti : väike raudsüdamik paks kivimikiht jäine koor Pealispinnal on kaks eristuvat maastikutüüpi : heledavärvilised nooremad alad tumedavärvilised löögikraatrid Tal on ainukese kuuna oma magnetväli. Ganymedesel on väga hõre atmosfäär, kuna seal lõhustab päikesevalgus jääpinna veemolekule vesinikuks ja hapnikuks. Kalliste Pind on jäine, läbimõõt umbes 100 kilomeetrit ja täis pikitud kraatreid. Selle all on soolarikka veega ookean. Veekihi paksus 10 kuni 300 km. Pealispind on jää ja kivimite segu ning esineb mitmeid maastikutüüpe. Kallistol on kaks silmatorkavat pinnamoodustist : Valhalla ja Asgard.
lamedad, tihti tsentraalmäega nagu Kuul. Suuremad kraatrid on samuti lamedad kuid tsentraalse lohuga. Selliseid kraatreid kuult ei leia, küll aga Marsilt, sest lohuga kraater tekib meteoriidi kukkumisel jäässe. Ganymedese heledamatel aladel leidub ka külmunud veevulkaane, mille kõrgus on kuni 2,5 km ja laius kuni 250 km. Pooluste lähedal on suurkuu kaetud õhukese polaarmütsikestega. Need on jäägid külmunud ja lendunud atmosfäärist. "Galileo" leidis Ganymedesel ka magnetvälja, mis on ainus teadaolev planeetide kaaslastel ja isegi tugevam kui Merkuuril, Veenusel ja Marsil. Kallisto on Jupiteri suurkuudest kõige tumedam, (albeedo vaid 0,2). Tume pind neelab hästi soojust ja sellepärast on suurkuu päevane pinnatemperatuur 120 o C, öösel vaid 200 o C. Ka Kallisto koosneb poolenisti veest, nagu Ganymedeski, ainult Kallisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Sealne pind on meteoriidikraatrite poolest rikkam kui meie Kuu mandrialad
Suuremad kraatrid on samuti lamedad, kuid tsentraalse lohuga. Selliseid kraatreid Kuult ei leia, küll aga Marsilt, sest lohuga kraater tekib meteoriidi kukkumisel jäässe. Ganymedese heledamatel aladel leidub ka külmunud veevulkaane, mille kõrgus on kuni 2,5 kilomeetrit ja laius kuni 250 kilomeetrit. Suurkuu reljeef on pooluste lähedal kaetud õhukeste polaarmütsikestega. Need on jäägid külmunud ja lendunud atmosfäärist. "Galileo" leidis Ganymedesel ka magnetvälja, mis on ainus teadaolev planeetide kaaslastel ja tugevam kui Merkuuril, Veenusel ja Marsil. Callisto on kõige tumedam Jupiteri suurkuudest, ta albeedo on vaid 0,2. Tume pind neelab hästi soojust ja sellepärast on suurkuu päevane pinnatemperatuur 120°C, aga öösel vaid 200°C. Ka Callisto koosneb poolenisti veest nagu Ganymedeski, ainult Callisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Suurkuu pind on täis meteoriidikraatreid veel tihedamalt kui meie Kuu mandrialad
on kaetud kraatritega, mille sügavus on umbes üle kilomeetri. Kuni 5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrid meenutavad kaussi, 5-35 kilomeetrised on lamedad. Suuremad kraatrid on ka lamedad, kuid tsentraalse lohuga. Ganymedese heledamatel aladel leidub ka külmunud veevulkaane, mille kõrgus on kuni 2,5 kilomeetrit ja laius kuni 250 kilomeetrit. Suurkuu reljeef on pooluste lähedal kaetud õhukeste polaarmütsikestega. Need on jäägid külmunud ja lendunud atmosfäärist."Galileo" leidis Ganymedesel magnetvälja, mis on ainus teadaolev planeetide kaaslastel ja tuge-vam kui Merkuuril, Veenusel ja Marsil. Ganymede Kallisto on kõige tumedam Jupiteri suurkuudest. Tume pind,mis neelab hästi soojust ja seetõttu on suurkuu päevane pinnatemperatuur -120°C, aga öösel -200°C. Kallisto koosneb poolenisti veest. Suurkuu pind on täis meteoriidikraatreid tihedamalt kui Kuu mandrialad. Kallisto kraatrid on lamedad ja madalad ning paljudel on ka tsentraalne lohk
prahist. Jupiteril on Päikesesüsteemi suurim kuude kollektsioon, praeguseks on neist teada ligi 63. Nelja suuremat nimetatakse Galilei kuudeks. Need avastas itaalia õpetlane Galileo Galilei 1610. aastal, kasutades oma uut teleskoopi. Avastamisele järgnenud ajal teati kuusid lihtsalt nimede Jupiter I, II, III ja IV järgi, alles 19.sajandi keskel anti neile praegused nimed. Ganymedes on meie Päikesesüsteemi suurim kuu see on suurem kui planeet Merkuur. Ganymedesel on ainukese kuuna oma magnetväli, tema jäine pind on kaetud kraatrite ja uuretega. Kallisto on kõige tumedam ja jäisem kuu, tema pinnal leidub sadu meteoriidikraatreid. Kõige sarnasem meie Kuuga. Europa jäise pinna all võib eeldatavasti peituda sügav ookean, tema pind on kõige siledam. Arvatakse, et seal võiksid elada algelised organismid. Io on kaetud vulkaanidega, mis on ümbritsetud punase väävliga, mille nad on välja paisanud. Erinevalt teistest, pole sellel kuul üldse vett
Suuremad kraatrid on samuti lamedad, kuid tsentraalse lohuga. Selliseid kraatreid Kuult ei leia, küll aga Marsilt, sest lohuga kraater tekib meteoriidi kukkumisel jäässe. Ganymedese heledamatel aladel leidub ka külmunud veevulkaane, mille kõrgus on kuni 2,5 kilomeetrit ja laius kuni 250 kilomeetrit. Suurkuu reljeef on pooluste lähedal kaetud õhukeste polaarmütsikestega. Need on jäägid külmunud ja lendunud atmosfäärist. "Galileo" leidis Ganymedesel ka magnetvälja, mis on ainus teadaolev planeetide kaaslastel ja tugevam kui Merkuuril, Veenusel ja Marsil. Callisto on kõige tumedam Jupiteri suurkuudest, ta albeedo on vaid 0,2. Tume pind neelab hästi soojust ja sellepärast on suurkuu päevane pinnatemperatuur -120°C, aga öösel vaid -200°C. Ka Callisto koosneb poolenisti veest nagu Ganymedeski, ainult Callisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Suurkuu pind on täis meteoriidikraatreid veel tihedamalt kui meie Kuu mandrialad
Selliseid kraatreid Kuult ei leia, küll aga Marsilt, sest lohuga kraater tekib meteoriidi kukkumisel jäässe. Ganymedese heledamatel aladel leidub ka külmunud veevulkaane, mille kõrgus on kuni 2,5 kilomeetrit ja laius kuni 250 kilomeetrit. Suurkuu reljeef on pooluste lähedal kaetud õhukeste polaarmütsikestega. Need on jäägid külmunud ja lendunud atmosfäärist. 11 "Galileo" leidis Ganymedesel ka magnetvälja, mis on ainus teadaolev planeetide kaaslastel ja tugevam kui Merkuuril, Veenusel ja Marsil. Callisto on kõige tumedam Jupiteri suurkuudest, ta albeedo on vaid 0,2. Tume pind neelab hästi soojust ja sellepärast on suurkuu päevane pinnatemperatuur -120°C, aga öösel vaid -200°C. Ka Callisto koosneb poolenisti veest nagu Ganymedeski, ainult Callisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Suurkuu pind on täis meteoriidikraatreid veel tihedamalt kui meie Kuu mandrialad
Suuremad kraatrid on samuti lamedad, kuid tsentraalse lohuga. Selliseid kraatreid Kuult ei leia, küll aga Marsilt, sest lohuga kraater tekib meteoriidi kukkumisel jäässe. Ganymedese heledamatel aladel leidub ka külmunud veevulkaane, mille kõrgus on kuni 2,5 kilomeetrit ja laius kuni 250 kilomeetrit. Suurkuu reljeef on pooluste lähedal kaetud õhukeste polaarmütsikestega. Need on jäägid külmunud ja lendunud atmosfäärist. (Allikad 4, 5, 8, 10) "Galileo" leidis Ganymedesel ka magnetvälja, mis on ainus teadaolev planeetide kaaslastel ja tugevam kui Merkuuril, Veenusel ja Marsil. (Allikad 4, 5, 8, 10) Callisto on kõige tumedam Jupiteri suurkuudest. Tume pind neelab hästi soojust ja sellepärast on suurkuu päevane pinnatemperatuur -120°C, aga öösel vaid -200°C. Ka Callisto koosneb poolenisti veest nagu Ganymedeski, ainult Callisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Suurkuu pind on täis meteoriidikraatreid veel tihedamalt kui meie Kuu mandrialad
annaabi.ee 
