iga segment saab informatsiooni erinevast kehaosast ja juhib erineva kehatsooni liigutusi Aju peamised osad: ajutüvi, vaheaju koorealused struktuurid, ajukoor ja selle jaotumine sagarateks MRI kujutis ajust: Seljaaju ajutüvi väikeaju ja peaaju poolkerad, milles „koorealused“ tuumad, valgeaine ja ajukoor Aju hall- ja valgeaine: Hallaine:neuronite kehad ja lühikesed ühendused nende vahel Valgeaine: aksonid, pikad ühendused Seljaaju (pildil koos dorsaalse juure-ganglioniga) jaotumine hall- ja valgeaineks: Peaaju jaotumine hallaineks ehk kooreks (>50%!) ja valgeaineks: Ajukoore ehitus: Ajus erinevat tüüpi neuronid: ~ 85 miljardit; koor ~16 miljardit Suurem osa ajukoorest jaotub 6-ks kihiks vastavalt nendes esinevate neuronite ja neuroniühenduste tüüpidele Ajukoor jaotub erineva ehitusega piirkondadeks. Levinuim on Brodmanni jaotus 52-ks väljaks Eri ajukoore piirkondades raku-kihtihtide suhteline paksus ja rakuline koostis erinev.
tuumad, valgeaine ja ajukoor. Tasakaal- väikeaju, haistmne- aju meidiaalsel poolel poolkerade vahel. Kiirusagaras,parietaalses- maitsmine, kuklasagaras, oktsipitaalses- nägemine, oimu, temporaalses- kuulmine. Peaaju jaotumine hallaineks (>50%!) ja valgeaineks: Aju hall- ja valgeaine: Hallaine: neuronite kehad ja lühikesed ühendused nende vahel Valgeaine: aksonid, pikad ühendused. Seljaaju (pildil koos dorsaalse juure-ganglioniga) jaotumine hall- ja valgeaineks: Ajukoore ehitus Ajukoores erinevat tüüpi neuronid: ~ 85 000 000 000? Suurem osa ajukoorest jaotub 6-ks kihiks vastavalt nendes esinevate neuronite ja neuroniühenduste tüüpidele. Ajukoor jaotub erineva ehitusega piirkondadeks. Levinuim on Brodmanni jaotus 52-ks väljaks. Eri ajukoore piirkondades raku-kihtihtide suhteline paksus ja rakuline koostis erinev. Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? ehituse järgi
milles „koorealused“ tuumad, valgeaine ja ajukoor 107 Peaaju koor jaotub sagarateks: Oktsipitaalne (Kukla-), Parietaalne (Kiiru-), Temporaalne (Oimu-), Frontaalne (Lauba- ehk Otsmiku-) 108 Aju hall- ja valgeaine: Hallaine: neuronite kehad ja lühikesed ühendused nende vahel Valgeaine: aksonid, pikad ühendused Seljaaju (pildil koos dorsaalse juure- ganglioniga) jaotumine hall- ja valgeaineks: 109 Peaaju jaotumine hallaineks (>50%!) ja valgeaineks: 110 Ajukoore ehitus Ajus erinevat tüüpi neuronid: ~ 85 miljardit; koor ~16 miljardit Suurem osa ajukoorest jaotub 6-ks kihiks vastavalt nendes esinevate neuronite ja neuroniühenduste tüüpidele 111 Ajukoor jaotub erineva ehitusega piirkondadeks. Levinuim on Brodmanni jaotus 52-ks väljaks:
Neuronite arvu määrab algselt embrüo vanus, hilisemalt erinevad signaalrajad. Ektodermaalsed plakoodid Terminit ektodermaalsed plakoodid kasutatakse laias ja kitsas mõistes. Laias mõistes kuuluvad ektodermaalsete plakoodide hulka ka ektodermi osad, mis annavad tõuke piimanäärmete, sulgede-juuste arenguks. Kitsamas tähenduses on ektodermaalsed plakoodid kraniaalplakoodid, mis annavad kindlale osale arengu: nt. sisekõrv koos ganglioniga kõrvaplakoodist, haisteepiteel haisteplakoodist, silmalääts läätseplakoodist. Neuraalhari, selle liigendus ja saatus Neuraalhari on väga ajutine struktuur neuro- ja pinnaektodermi vahel. Kui neuraalne ektoderm sulgub neuraaltoruks, siis hakkavad neuraalharja rakud migreeruma erinevatesse kehaosadesse. Neuraalharja rakud on pluripotentsed ning nende saatus (diferentseerumine) on determineeritud keskkonna poolt, kuhu vastav rakk