trigeminus nucl. spinalis n. trigemini 7 6. Puutetundlikkus kiilluuurke limaskestas: kiilluuurke limaskest n. ethmoidales posterior pars nasalis n. nasociliaris n. ophtalmicus ganglion trigeminale n. trigeminus nucl. pontinus n. trigemini. 7. Otsmikuurke limaskesta puutetundlikkus: otsmikuurke limaskest n. ethmoidalis anterior pars nasalis n. nasociliaris n. ophtalmicus gangl. trigeminale n. trigeminus nucl. pontinus n. trigemini 8. Eesmiste sõelluurakkude limaskesta puutetundlikkus: eesmiste sõelluurakkude limaskest n. ethmoidales anterior pars nasalis pars nasociliaris n. ophtalmicus gangl. trigeminale n. trigemini nucl. pontinus n. trigemini 9. Valu ninaselja nahal: ninaselja nahk ramus nasalis externus n. ethmoidales anterior pars nasalis n. nasociliaris n. ophtalmicus gangl
Teise neuroni keha nucl. cochlearis ventralis et dorsalis´es. Teise neuroni aksonid ristuvad vastaspoolele ja lähevad corpus trapezoideum´i koostisse. Kolmanda, neljanda neuroni kehad nucleus corporis trapezoide´is, lemniscus lateralis´e tuumades, corpus geniculatum mediale´s, colliculus inferior´is. Lõpeb gyrus temporalis sup.‐s. Vestibulaartee Esimese neuroni keha gangl. vestibulare. Teise neuroni keha nervus vestibularise tuumades. Teise neuroni aksonid võtavad osa paljude subkortikaalsete refleksikaarte moodustamisest ‒ tserebellaarsed teed, fasciculus longitudinalis medialis, kortikaalne tee ebaselge. 5
n.fascialis - branhiomotoorne, nucl. salivatorius superior - vistseromotoorne a) Tuumad, nende komponendid Nucl. n. facialis – branhiomotoorne Nucl. salivatorius superior – vistseromotoorne Nucl. gustatorius – erivistseraal-aferentne Nucl. solitarius – vistserosensoorne Nucl.pontitus n. trigemini – somatosensoorne Nucl.spinalis n. trigemini - somatosensoorne b) Nimetada 1 tundeganglion – gang. geniculi ja 2 vegetatiivset ganglioni – gangl. pterygopalatinum et submandibulare c) Lõppharud nimetused ja funktsioon. Komponendid 1. n.auricularis posterior (somatosensoorne) - innerveerib: m. auricularis posterior, m. occipitalis, välise kuulmekäigu, kõrvalesta ja kõrvataguse naha 2. r. digastricus (branhiomotoorne) - innerveerib: m. digastricus’e tagumist kõht, m. stylohyoideus 3. näoharud - (somatosensoorne) - innerveerivad: gl. parotis, m. frontalis, kõrva ja
annaabi.ee 
