Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"gampo" - 4 õppematerjali

TIIBETI AJALUGU JA KULTUUR
8
docx

TIIBETI AJALUGU JA KULTUUR

eKr rändasid Tiibetisse elama hiinlased Põhja-Hiinast asendades nõnda suure osa algsest elanikkonnast. Kõige esimeseks riigiks Tiibetis oli Zhangzhung/Shangshung, mis oli kuningriik põhja ja loode Tiibetis 500eKr-625pKr, pealinnaga Kyunglung. Kuningriigis oli valitsevaks usundiks bön, mis on olnud mõjutajaks tänapäeva Tiibeti budismile. Zhangzhungi inimesi on palju mainitud vanades Tiibeti tekstides. Tiibeti impeerium Ühtse Tiibeti ajalugu algab kuningas Songtsän Gampo (604?-650 pKr) valitsusega, kes ühendas Yarlung Tsangpo jõe oru osad ja rajas nõnda Tiibeti impeeriumi. Ta viis läbi palju reforme mille tagajärjel hakkas Tiibeti võim kiiresti levima, luues nõnda suure ja võimsa riigi. Songtsän Gampo esimeseks abikaasaks oli Nepaali printsess Bhrikuti, kes mängis suurt rolli budismi levikus Tiibetis. Aastal 640 abiellus keiser printsess Wenchengiga, kes oli pärit Tang dünastia kuninglikust perest. (Forbes & Henley, 2011. 30.12.2016)

Kultuur-Kunst → Kultuuriajalugu
4 allalaadimist
Essee teemal Tiibet
3
doc

Essee teemal Tiibet

Tibet is a plateau region in Asia, north of the Himalayas, and the home to the indigenous Tibetan people and some other ethnic groups. With an average elevation of 4,900 metres, it is the highest region on Earth and has in recent decades increasingly been referred to as the "Roof of the World". In the history of Tibet, it has been an independent country, divided into different countries, and a part of China each for a certain amount of time. Tibet was first unified under King Songtsän Gampo in the seventh century. A government nominally headed by the Dalai Lamas, a line of spiritual leaders, ruled a large portion of the Tibetan region at various times from the 1640s until 1950s. During most of this period, the Tibetan administration was subordinate to the Chinese empire of the Qing Dynasty. The 13th Dalai Lama proclaimed Tibet independent in 1913, but this declaration was not accepted by China. Furthermore, Tibet was not recognized by any country as a de jure independent nation

Kirjandus → Inglise kirjandus
21 allalaadimist
Usundiloo mõisted
7
doc

Usundiloo mõisted

järgi on olemas õnnemaa Sukhavat, kus valitseb buda Amithbha. Austatumaid pühakuid on Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6. saj Indiast Hiinasse saabunud Bodhidharma, tugineb suuresti meditatsioonile ja kirgastuse saamise abivahendiks on seal paradoksmõistatused. Chani koolkonnal on mitmeid ühisjooni taoismiga. Tiibeti usundid ­ Tiibeti esimene samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7. saj kuningas Songtsen Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8. saj. Nimekamad budistlikud õpetlased olid Atsa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad Tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü. Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti riigipea on dalai-laama, kelleks on praegu Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gyatso. Jaapan: sintoism ­ Jaapanlaste rahvususundi nimetus tuleneb sõnast sinto `jumalate tee'.

Teoloogia → Üldine usundilugu
88 allalaadimist
Üldine usundilugu
12
odt

Üldine usundilugu

valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6. saj Indiast Hiinasse saabunud Bodhidharma, tugineb suuresti meditatsioonile ja kirgastuse saamise abivahendiks on seal paradoksmõistatused. Chani koolkonnal on mitmeid ühisjooni taoismiga. Tema õitseaeg oli Tangi ajastul. Tiibeti usundid Tiibeti esmane samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7.saj kiningas Songsten Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8.saj. Nimekad budistlikud õpetajad olid Atisa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü. Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti riigipea on dalai ­ laama, kelleks on praegu Tema Pühadus XIV dalai ­ laama Tendzin Gyatso. Tiibeti okupeeris 1949 ­ 1955 Hiina ning dalai ­ laama oli sunnitud 1959. a. põgenema Indiasse. Demokraatlik maailm ei ole Tiibeti annekteerimist

Teoloogia → Üldine usundilugu
151 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun