Gammakiirgus Gammakiirgus Radioaktiivne kiirgus Gammakvantide voog Suure läbimisvõimega Põhjustab kiiritustõbe Gammakiirguse tekkimine Annihilerumine Vesiniku tuumad põrkuvad Piion Kaks gammakiirt Ioniseeriva kiirguse allikad Kosmos Meditsiin Tuumakatsetuse d Maapind Tarbekaup Kiirguse mõju inimorganismile Ühekordse doosi suurus siivertites (Sv) Tagajärgede kirjeldus < 0,5 - toimub verepildi muutus 0,5-1 - tõsine verepildi muutus, harvem haigestumine 24 h jooksul 1-2 - haigestumine 50% peale 24 h möödumist, harva surmajuhtumid 3-4 - kõik haigestuvad 100%, esineb surmajuhtumeid 30% 5-6 - raske kiiritustõbi, surmajuhtumid 50%, tervistumine 6 kuud 30 - surm paari päeva jooksul Keskmine kiiritusdoos aastas: 2,5 4 mSv (millisiivrit) SUUR DOOS Kiiritustõbi Surm VÄIKE DOOS Kahjustus ühes rakus Hilistoime Vähkkasvaja Lootekahjustuse...
neutraalsetest neutronitest koosnev kiirgus võib tungida palju sügavamale ainesse kui ükski teine radioaktiivne kiirgus, on neutronkiirgus kõige ohtlikum radioaktiivse kiirguse liik (kuni kümme korda ohtlikum kui sama tugev gammakiirgus). Neutronkiirgus Neutronkiirgus (tulenevalt oma neutraalsest elektrilaengust) ei lase ennast mõjutada aatomi elektronkatte elektromagnetväljast. Suure kiirusega liikuv neutron neeldub ainult aatomituumas. Erinevalt gammakiirgusest ei mõjuta neutroni neeldumist tuumas mitte tuuma aatomnumber (ega varjestava aine tihedus), vaid tuuma võime lisada tuumale veel üks neutron. See tähendab, et parimad neutronkiirguse neelajad on ained, mille ühe võrra suurema neutronite arvuga isotoop on energeetiliselt tasemelt võimalikult lähedal varjestajas kasutatud isotoobile. Neutronkiirgus Näiteks on väga hea neutronite neelaja vesinik, kus neutroni neelamise tagajärjel tekib deuteerium
Kiirgunud footonite registreerimiseks kasutatakse fotokordistit. Signaali abil, mis saadakse tänu fotokordistile, arvutatakse doos mille materjal on neelanud. Oluliseks faktoriks peetakse lõksustunud laengukandjate stabiilsust toatemperatuuril, et salvestatud doos püsiks vajalikult kaua kuni mõõtmiseni. [5] 5. KIIRGUSMÕÕTMISE MEETODID 5.1 Kiirgus hädolukorra mõõtmised Teostatakse ambientse doosikiirguse ja dooside mõõtmisi (tavaliselt gammakiirgusest põhjustatud doosid), õhukandeliste radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisi, maapinnale sadenenud heidiste mõõtmisis, isikudooside mõõtmisi, ehitus ja muude objektide pindade saastumise mõõtmisi, toiduainete, vee ja keskkonna (taimede) saastumise mõõtmisi. [6] 5.2 Ambientse doosikiiruse ja dooside mõõtmine Tehakse pidevalt või perioodiliselt ja andmeid kasutatakse kaitsemeetmete vajalikkuse üle otsustamisel
lihtsalt on võimalik selle doosi mõjutada. Alles hiljuti arvati, et looduslikud kiirgused on märkamatud ja muutumatud. Kuid praeguseks on selge, et radoongaasi lagunemissaaduste hulk elamutes võib olla mõnes piirkonnas märkimisväärselt kõrge, ehkki olemasolevates elamutes on seda üsna lihtne vähendada ja uute ehitamisel vältida. Teistest looduslikest allikatest pärinevat kiirguse toimet ei ole eriti võimalik muuta. Foon, mis moodustub kosmilise kiirgusest, gammakiirgusest ja organismis looduslikust radioaktiivsusest, põhjustab elanikule keskmiselt aastase doosi suurusjärgus 1mSv. ÜRO aatomkiirguse mõjude teaduslik komitee (UNSCEAR), mis avaldab regulaarselt andmeid kõikidest allikatest pärineva kiirguse dooside kohta, 2000.aastast pärit ülevaates on märgitud, et maailma elanikkonna keskmiseks kogudoosiks aastas on umbes 2,8mSv. Sellest üle 85% on pärit looduslikest allikatest, meditsiiniline kiirgus moodustab 14% ja alla ühe
19. sajandi esimesel poolel kaugusi. 19. sajand tekkis astrofüüsika ning uurimisobjektiks sai tähtede ehitus. Suured reflektorid, mille ehitamist alustas 18. sajandi lõpus W. Herschel, võimaldasid luua esialgse ettekujutuse Galaktikast. Galaktikaväline astronoomia tekkis pärast seda, kui esimeste hiidteleskoopidega oli tundma õpitud galaktikate ehitust ja avastatud nende valguse punanihe. Tänapäeva astronoomiat iseloomustab eeskätt objektide elektromagnetkiirguse gammakiirgusest raadiokiirguseni ulatuva laia spektriala uurimine ja vastavate astrofüüsika harude kiire areng. 2 Ernst Julius Öpik ( 1893 1985 ) Ernst Julius Öpik on sündinud aastal 1893 22. oktoobrill Kundas. Öpik oli eesti astronoom ning Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid.
aatomi elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom). Osakeste voo või laine ioniseerimisvõime ei sõltu osakeste arvust, vaid iga konkreetse osakese ioniseerimisvõimest (energiast). RADIOAKTIIVNE KIIRGUS Radioaktiivne kiirgus on ioniseeriv kiirgus. Sõltuvalt kiirguse tüübist teeb ta seda otseselt (alfa, beeta ja gammakiirgus) või kaudselt (neutronkiirgus). Ka röntgenkiirgus on ioniseeriv kiirgus, kuid selle energia (ja seega ka ioniseerimisvõime) on gammakiirgusest väiksem. Ultraviolettkiirgus ja nähtav valgus ioniseerivad vaid väheseid aineid, mille välise elektronkihi elektroni seoseenergia on piisavalt väike. Tuumakiirguse bioloogiline toime Laetud osakesed ioniseerivad aatomeid Tekivad keemiliselt aktiivsed ioonid, mis muudavad raku normaalset toimet Kui hävib kriitiline hulk valgu molekule, rakk sureb DNA molekuli kahjustumine on tõsisem, kuna rakus võib olla ainult üks selline molekul
Ultrahelikatse – Elektrijuhtivus– on aine võime juhtida elektrivoolu. Ultrahelimeetod põhineb 2…4 MHz sagedusega – Magnetism on neile ultraheli kasutusel (ultraheliks loetakse akustilisi rakendatud magnetväljale reageerivate materjalide mitteelektromagnetilisi laineid sagedusega üle omadus. 20 kHz). Erinevalt röntgeni- ja gammakiirgusest, mis 4. Materjalide mehaanilised omadused neeldub metallis paksusega juba mõni detsimeeter, – Kõvadus (hardness)– võime vastu panna kohalikule levib ultraheli hästi ka mitme meetri paksuses metallis. plastsele deformatsioonile; määratakse Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetodil. Vahel liigit. füüsikal omaduseks
defektile (tabel 1.7). Peale õige kontrollimeetodi Ultrahelikatse valikut tuleb tema kvantitatiivseks hindamiseks leida Ultrahelimeetod põhineb 2...4 MHz sagedusega seos mõõteriista näidu ja toote kvaliteedi ning ultraheli kasutusel (ultraheliks loetakse akustilisi töökindluse vahel. mitteelektromagnetilisi laineid sagedusega üle 20 kHz). Erinevalt röntgeni- ja gammakiirgusest, mis Tabel 1.6. Mittepurustavate kontrollimeetodite neeldub metallis paksusega juba mõni detsimeeter, tundlikkus levib ultraheli hästi ka mitme meetri paksuses metallis. Kontrollimeetod Prao minimaalne mõõt mm Ultraheli nõrgendavad aga poorid, praod, Laius Sügavus Pikkus
annaabi.ee 
