Thompsoni valem- valem, mis määrab võnkeringis toimuvate elektromagnetvõnkumiste perioodi. Vahelduvvool- perioodiliselt muutuva suunaga vool. IV kursus. Optika Laineoptika Valgus kui elektromagnetlaine- ristlaine, sellest rääkides peame silmas el.välja muutumist. Valguseks nim. elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. Elektromagnetlainete skaala- skaala lainepikkuste kahanemise järjekorras madalsagedusvõnkumistest gammakiirguseni. Lainefront- piirkond või ala keskkonnas, kuhu lainevõnkumised on jõudnud. Lainepikkus- on kaugus, mille laine läbib ühe perioodiga. Sagedus- on võngete arv ühes sekundis. Periood- on ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg. Faas- on suurus, mis määrab keha võnkeoleku (kauguse ajaühikust) mistahes ajamomendil. Valguse interferents- on kahe valguslaine liitumine, mille tagajärjel tekivad interferentsi maksimumid või miinimumid.
Aatomid, ioonid ja molekulid eksisteerivad ainult teatud diskreetsetes energiaolekutes ja üleminek energiaolekute vahel on võimalik ainult hüppeliselt. Energiaolekute üleminekutega kaasneb energia neeldumine ehk ergastus või emissioon ehk relaksatsioon. Üleminekud toimuvad ainult siis, kui neelduv või emiteeritav energiahulk vastab täpselt energiavoode vahele. 4. Elektromagnetiline spekter Hõlmab erinevate energiatega elektromagnetlaineid alates kõige madalamatest sagedustest kuni gammakiirguseni. Spekter jaguneb sagedusaladeks ja iga sagedusala sees kitsamateks aladeks. Väga kõrgetel sagedustel käitub elektromagnetlaine footonite voona. Liigitatakse elektromagnetlaine sageduse järgi. 5. Neeldumise ja emissiooni spektrite seos Aatom neelab peamiselt kiirgust, mille sagedus vastab energiaväärtustele aatomi erinevate orbitaalide vahel. Aatom aga ise kiirgab just samadele energiavahemikele vastavat kiirgust. Aatom võib neelata samu valguse sagedusi, mida ta võib kiirata
• Nende andmete alusel arvatakse, et galaktikad on tegelikult hoopis suuremad kui nähtub nende visuaalsest pildist. Optiliselt nähtavad galaktikad on ümbritsetud ulatuslikust tumedast halost. Seega on ka meie galaktikas enamus massist nähtamatu, gravitatsioonilist tõmbumist põhjustav tume aine, mida me praegu veel ei tunne. • Seda ainet ei ole õnnestunud näha mitte ühelgi lainepikkusel, raadiokiirgusest kuni gammakiirguseni. Me teame teda vaid tema gravitatsioonilise tõmbe järgi. Tumeda aine olemus ja järeldused sellest evolutsioonile on üks kaasaegse astronoomia olulisemaid küsimusi. • Kuidas saab ainult pöörlemise uurimisest nii põhjapanevaid järeldusi teha? Alljärgnev näiteülesanne illustreerib, kuidas pöörlemise kiirus ja kesktõmbejõud on omavahel seotud – kui on teada üks, siis saab arvutada teise. Ringliikumine looduses • Sügisel langevad puudelt lisaks lehtedele ka seemned
annaabi.ee 
