väikese mõjuraadiusega; Tuumajõud on laengust sõltumatu. 2. Tuum on stabiilne, kui prootoneid ja neutroneid on sama palju. 3. Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneslik lagunemine. 4. Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest. Beetakiirgus võib olla negatiivne või positiivne, Beetakiirguse läbimisvõime on umbes sada korda suurem kui alfakiirgusel, kuid palju väiksem kui gammakiirgusel. Beetakiirguse peatamiseks on vaja õhukest metall-lehte. Beetakiirgus võib tekitada inimesel kiirgustõbe, vähki ja raskemal juhul isegi surma. Siiski on beetakiirgusega kaasnev gammakiirgus inimesele palju ohtlikum. Ei suuda läbida alumiiniumi. Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Tulenevalt gammakiirguse poolt kantavast suurest energiast tekitab gammakiirgus eluskudedele suuri kahjustusi
mida ta läbib. Ioniseerimine toimub kolmel põhilisel moel. v Fotoefekt v Comptoni hajumine v Elektron-positron paaride tekkimine Fotoefekt on põhiline ainega reageerimise viis röntgenkiirte ja madala energiaga (alla 50 keV) Suuremate energiate puhul on teiste ioniseerimisprotsesside toimumise tõenäosus oluliselt suurem. Comptoni hajumine Sellisel moel gammakiirgus ei neeldu, vaid tema energia väheneb. Comptoni hajumine on põhiline protsess gammakiirgusel. Selle kvantidel on energia vahemikus 100 keV kuni 10 MeV Suurema energia puhul selle protsessi tõenäosus väheneb kiiresti. Paaride teke Click to edit Master text styles · elektroni-positroni Second level Third level paari Fourth level Fifth level ·
gamma läheb läbi betooni, läheb läbi paberi ja puidu. Kuidas muutub tuum alfalagunemisel? Tuuma massiarv muutub 4, laenguarv 2 võrra väiksemaks ehk tuumast väljub 2 prootonit ja 2 neutronit. Lõppoleku tuum võib jääda ergastatud olekusse ja üleminekul põhiolekusse kiirata veel. Missugune on beetalagunemise protsess? Beetalagunemisel muutub 1 neutron prootoniks, elektroniks ja neutriinoks. Tuuma massiarv jääb samaks, laenguarv suureneb ühe võrra. Mis toimub tuumas gammakiirgusel? Tuuma energia väärtused on hüppelised ja üleminekul ühest teisele toimub kvantide kiirgamine või neelamine. Tuumajõu tegevuse tõttu on nende kvantide energia aga umbes miljon korda suurem kui aatomi elektronkattes tekkivatel ja neelatavatel kvantidel Kirjelda tuumajõudude iseloomu! 1) tuumajõud on aatomituuma sees elektrilaenguvahelistest jõududest tunduvalt tugevamad; 2)tuumajõudude ulatus e.
a kaldub kõrvale, b kergelt, y ei muuda. Mis on alfaosake? Heeliumiaatomituum. Mis on beetaosake? Elektron. Mida kujutab endast gammakiirgus? Elektromagnet laine. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikide läbimisvõime? a halb, b keskmine, y hea. Mida kujutab endast radioaktiivsus tuuma siseehituse seisukohalt? Massiarv 4, koguarv 2 võrra väiksemaks Kuidas muutub tuum alfalagunemisel? Üks neutron muutub prootoniks, elektroniks ja neutroniks. Mis toimub tuumas gammakiirgusel? Toimub kvantide kiirgamine. Kas kõik ühe elemendi isotoobid on stabiilsed? Ei Kas kõikidel elementidel on stabiilseid isotoope? Ei Kirjelda tuumajõudude iseloomu! Ulatus väga väike, mõjutavad ühesuguselt Tuumaenergia 1.Mis on tuumareaktsioon?Võrdle seda keemilise reaktsiooniga. Tuumade muundumine. Tekivad uued keemilised elemendid. Keemilise reaktsiooni tagajärjel tekivad uued ained. 2.Mis on seoseenergia?Too näiteid! Energia, mis tuleb kulutada, et lõhkuda tuum. 3
a kaldub kõrvale, b kergelt, y ei muuda. Mis on alfaosake? Heeliumiaatomituum. Mis on beetaosake? Elektron. Mida kujutab endast gammakiirgus? Elektromagnet laine. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikide läbimisvõime? a halb, b keskmine, y hea. Mida kujutab endast radioaktiivsus tuuma siseehituse seisukohalt? Massiarv 4, koguarv 2 võrra väiksemaks Kuidas muutub tuum alfalagunemisel? Üks neutron muutub prootoniks, elektroniks ja neutroniks. Mis toimub tuumas gammakiirgusel? Toimub kvantide kiirgamine. Kas kõik ühe elemendi isotoobid on stabiilsed? Ei Kas kõikidel elementidel on stabiilseid isotoope? Ei Kirjelda tuumajõudude iseloomu! Ulatus väga väike, mõjutavad ühesuguselt Tuumaenergia 1.Mis on tuumareaktsioon?Võrdle seda keemilise reaktsiooniga. Tuumade muundumine. Tekivad uued keemilised elemendid. Keemilise reaktsiooni tagajärjel tekivad uued ained. 2.Mis on seoseenergia?Too näiteid! Energia, mis tuleb kulutada, et lõhkuda tuum. 3
tuumarektsioonil. 6.Mida kujutab endast Beta-kiirgus?Kirjeldage selle kiirguse tähtsamaid omadusi. Beetakiirgus on beetaosakestest koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel. Beetakiirgus võib olla negatiivne (koosneb negatiivsetest beetaosakestest elektronidest) või positiivne (koosneb positiivsetest beetaosakestest positronidest). Beetakiirguse läbimisvõime on umbes sada korda suurem kui alfakiirgusel, kuid palju väiksem kui gammakiirgusel. Beetakiirguse peatamiseks on vaja õhukest metall-lehte. Beetakiirgus võib tekitada inimesel kiirgustõbe, vähki ja raskemal juhul isegi surma. Siiski on beetakiirgusega kaasnev gammakiirgus inimesele palju ohtlikum. Ei suuda läbida alumiiniumi.
aastates. Jooniselt on näha süsiniku vähenemise arv aastate möödudes. 6 Tööstus Radioaktiivsus on asendamatu ka tööstuses. Metalle ja nende sulameid kiiritades saame teada, kui ühtsed need on, kas neis leidub õhumulle või mitte. Nii saame informatsiooni selle kohta, kui kvaliteetne mingi metall on. Metallide uurimine põhineb gammakiirgusel. Radioisotoobid tööstuses: - tseesium kõrgust ja täitvust kontrollivad seadmed. - koobalt- sterilisaatorid, tööstuslik gammaradiograafia, kõrgust ja täitvust kontrollivad seadmed - strontsium- Elektri generaatorid - iriidium- gammaradiograafia - ameriitsium ja plutoonium - suitsudektorid 7 Kasutatud kirjandus: http://www.envir.ee/kiirgus/image/nelijarve/6
õhus levib mõne cm.ei läbi õhukest metallikihti, ei tungi läbi isegi paksemast paberist/riidest.samas toiduga sisse süües oleks kõige ohtlikum (kõige suurem energia).alfaosake = heeliumi tuum, massiarv 4, laeng 2. - kiirgus-beetaosakesed on elektronid, mis tekivad tuumast pärit neutroni lagunemisel elektroniks ja prootoniks.liikumisel ioniseerib õhuosakesi ehk tekitab uusi ja kiireid ioone.läbimisvõime on umb sada korda suurem kui alfakiirgusel, kuid siiski palju väiksem kui gammakiirgusel. Beetakiirguse peatamiseks on vaja õhukest metall- lehte.Beetakiirgus võib tekitada kiirgustõbe, vähki ja surma.Beetaosake = elektron, massiarv 0, laeng -1. - kiirgus-gammaosakestel seisumass puudub, energia on kõige väiksem.ohtlik kiirgus, mis on kõige enam põhjustatud selle läbitungimisvõimest.kasutusel piirivalves ja ka nt. meditsiinis.gammaosake = gammakvant, massiarv 0, laeng 0 Tuuma seosenergia. Aatomituuma seoseenergia on energia,
10. Mida kujutab endast beetakiirgus ja millised on selle kiirguse omadused? Beetakiirgus on beetaosakestest koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel. Beetakiirgus võib olla negatiivne (koosneb negatiivsetest beetaosakestest elektronidest) või positiivne (koosneb positiivsetest beetaosakestest positronidest). Beetakiirguse läbimisvõime on umbes sada korda suurem kui alfakiirgusel, kuid palju väiksem kui gammakiirgusel. Beetakiirguse peatamiseks on vaja õhukest metall-lehte. Beetakiirgus võib tekitada inimesel kiirgustõbe, vähki ja raskemal juhul isegi surma. Siiski on beetakiirgusega kaasnev gammakiirgus inimesele palju ohtlikum. Ei suuda läbida alumiiniumi. 11. Mida kujutab endast gammakiirgus ja millised on selle kiirguse omadused? Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Gammakiirgus
o Alfakiirgus · tekib alfalagunemisel (näiteks uraani lagunemisel), kuid ka kergete aatomituumade ühinemisel ehk tuumasünteesil · väike läbimisvõime; ei läbi paberilehte o Beetakiirgus · tekib beetalagunemisel (prooton muutub neutroniks/neutron muutub prootoniks) · suurem läbimisvõime kui alfakiirgusel, väikem kui gammakiirgusel; peatamiseks on vaja õhukest metall-lehte o Gammakiirgus · tekib annihileerumisel, tuumareaktsioonide käigus (gammakvandid kannavad ära üleliigse energia), ergastatud tuuma üleminekul põhiolekusse · kõige suurema läbimisvõimega; varjestamiseks kasutatakse paksemaid pliiplaate o Röntgenkiirgus
suuda läbida isegi paberit. 10. Mida kujutab endast beetakiirgus ja millised on selle kiirguse omadused? Beetakiirgus on beetaosakestest koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel. Beetakiirgus võib olla negatiivne (koosneb negatiivsetest beetaosakestest elektronidest) või positiivne (koosneb positiivsetest beetaosakestest positronidest). Beetakiirguse läbimisvõime on umbes sada korda suurem kui alfakiirgusel, kuid palju väiksem kui gammakiirgusel. Beetakiirguse peatamiseks on vaja õhukest metall-lehte. Beetakiirgus võib tekitada inimesel kiirgustõbe, vähki ja raskemal juhul isegi surma. Siiski on beetakiirgusega kaasnev gammakiirgus inimesele palju ohtlikum. Ei suuda läbida alumiiniumi. 11. Mida kujutab endast gammakiirgus ja millised on selle kiirguse omadused? Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus
läbistavam. Gammakiirgus koosneb gammakvantidest ehk suure energiaga footonitest ning tekib näiteks tuumaprotsessides või 7 elementaarosakeste annihileerumisel. Beetakiirgus on beetaosakestest koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel. Beetakiirguse läbimisvõime on umbes sada korda suurem kui alfakiirgusel, kuid palju väiksem kui gammakiirgusel. Beetakiirguse peatamiseks on vaja õhukest metall-lehte. Kõige ohutum neist kolmest on alfakiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest. Elementide transmutatsioon 1919. aastal sai Rutherfordist esimene inimene, kes muundas tuumareaktsiooni kaudu ühe elemendi teiseks. Ta lagundas lämmastiku alfaosakeste toimel hapnikuks ning protsessi käigus eradus prootone: 14 N + 17O + p. Hiljem küll tõestas Blackett, et selle protsessi käigus
See tekib neutronite muutumisel prootoniteks ja elektronideks, tekib antielektronneutriino. Prooton (ddu) ja neutron (duu) koosnevad kvarkidest. Ohtlikum kui alfakiirgus ❏ Beetalagunemisel eraldub tuumast suure kiirgusega beetaosake + tekib üks antielektronneutriino. Massiarv ei muutu, aga muutub laenguarv ❏ Kõige ohtlikum kiirgus on gammakiirgus - footonite voog, kõrge energiaga footonid. Footon - elektromagnetlaine osake. Gammakiirgusel on suur sagedus. Gammakiirgus tekib alfa,beeta lagunemisel suuremas koguses ❏ Elektromagnetlaine energia - h x f. F - sagedus, h - Plancki konstant Radioaktiivne lagunemine ❏ Süsinikdateering - selle abil saab määrata esemete vanust, mõõtes neis leiduva radioaktiivse C kontsentratsiooni, mida vanem on ese, seda rohkem 14/6 C tuumi on lagunenud, seda väiksem on selle isotoobi kontsentratsioon
radooni tütarproduktideks (poloonium- 214, 218 ; plii- 214; vismut- 214 ). Radoon ja tema tütarproduktid satuvad hingamisorganitesse sissehingatava õhuga. Organismis jätkub nii gaasilise radooni kui ka sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne radioaktiivne lagunemine, mille tulemusena vabaneb alfa-kiirgust. Alfa kiirgusel on küll väike läbitungimisvõime, kuid tema suhteline tervisekahjulikkus on suurem kui gammakiirgusel. Alfa-kiirguse väikese tegevusulatuse tõttu jääb suurem osa temast pidama inimese naha välispinda, mis koosneb peamiselt surnud rakkudest. Elusrakke võib alfa-kiirgus kahjustada juhul, kui kiirgust emiteeriv nukliid satub organismi sisse, näiteks hingamisteedesse. Seal saab alfaosake otsekontakti kaitseta epiteeli rakkudega bronhides ja kopsude alveoolides. Radooni peetaksegi suitsetamise järel kopsuvähi riskitegurina teisel kohal olevaks
hõreneva osoonikihi puhul peamiseks ohuteguriks. -UV-A: lainepikkus 315-400 nm (lähis-UV kiirgus), elusorganismidele ohutu, päevituse ja D- vitamiini tekitaja nähtav valgus: lainepikkus 380-760 nm infrapuna-(soojus-) kiirgus 760....1000000nm (1mm) raadiolained: üle 1mm Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. Kõige lühemad elektromagnetilised lained on gammakiirgusel-see tuleb päikese tuumast ja on alla 0,01nm. Pikem kiirgus on röntgeni kiirgus mis on 0,01-10nm. Ultravioletkiirgus on 10-400nm, nähtav valgus on 380-760nm, infrapuna ehk soojuskiirgus on umbes 1mm. Laametektoonika Atlandi ookeani näitelLaamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. -ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja
verine oksendamine, erinevad infektsioonid, 5 aeglane haavade paranemine, madal vererõhk 2.2.1. Röntgenkiirgus Röntgenkiirgus on üks elektromagnetkiirguste tüüpe, mille lainepikkus jääb vahemikku 0.01 10 nm ning mis vastab sagedusele 3x1016 Hz 3x1019 Hz. Röntgenkiirguse lainepikkus on väiksem kui UV-kiirgusel, kuid suurem kui gammakiirgusel. Röntgenkiirguse avastajaks peetakse Wilhelm Röntgen'i, kes nimetas seda tüüpi kiirgust esialgu X-kiirguseks, ehk tundmatuks kiirguseks. Matemaatik ja füüsik Ron Kurtun on öelnud, et röntgenkiirgus võib keharakke kahjustada vähesel määral, mille tagajärjeks on enamasti vaid see, et kahjustada saanud rakk sureb varakult. Halvemal juhul aga rakk ei sure, vaid muteerub see võib kaasa tuua vähi tekke.
Beeta-radioaktiivsus Beetakiirgus kujutab endast kiirete elektronide voogu ja on seega negatiivse elektrilaenguga. Beetakiirguse läbitungimisvõime on suurem kui alfaosakestel. Ka beetaosakeste puhul on suurimaks ohuks organismi sisemusse sattumine. Gamma- radioaktiivsus Gamma-radioaktiivsus kujutab endast lühilainelise elektromagnetilise kiirguse voogu. Gammakiirguse kvantide energia on suurem kui röntgenkiirgusel ja seega on gammakiirgusel väga suur läbimisvõime. Gammakiirgus võib läbida koguni paksu betoonmüüri. Gammakiirgus neeldub efektiivselt seatinas. Läbimisvõime Erinevat liiki radioaktiivsel kiirgusel on erinev aine läbimise võime. Radioaktiivse kiirgusest tulenevad terviseriskid Radioaktiivsetes protsessides tekivad väga kõrgete
osoonikihis, on hõreneva osoonikihi puhul peamiseks ohuteguriks. -UV-A: lainepikkus 315-400 nm (lähis-UV kiirgus), elusorganismidele ohutu, päevituse ja D-vitamiini tekitaja nähtav valgus: lainepikkus 380-760 nm infrapuna-(soojus-) kiirgus 760....1000000nm (1mm) raadiolained: üle 1mm Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. Kõige lühemad elektromagnetilised lained on gammakiirgusel-see tuleb päikese tuumast ja on alla 0,01nm. Pikem kiirgus on röntgeni kiirgus mis on 0,01-10nm. Ultravioletkiirgus on 10-400nm, nähtav valgus on 380-760nm, infrapuna ehk soojuskiirgus on umbes 1mm. 2. Laametektoonika Atlandi ookeani näitel Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. -ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb;
radooni tütarproduktideks ( poloonium-218, plii-214, vismut -214, poloonium-214 ). Radoon ja tema tütarproduktid satuvad hingamisorganitesse sissehingatava õhuga. Organismis jätkub nii gaasilise radooni kui ka sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne radioaktiivne lagunemine, mille tulemusena vabaneb alfa-kiirgus. Alfa-kiirgusel on küll väike läbitungimisvõime, kuid tema suhteline tervisekahjulikkus on suurem kui gammakiirgusel. Alfa- kiirguse väikese tegevusulatuse tõttu jääb suurem osa temast pidama inimese naha välispinda, mis koosneb peamiselt surnud rakkudest. Elusrakke võib alfa-kiirgus kahjustada juhul, kui kiirgust emiteeriv nukliid satub organismi sisse, näiteks hingamisteedesse. Siin saab alfaosake otsekontakti kaitseta epiteeli rakkudega bronhides ja kopsude alveoolides. Radooni peetaksegi suitsetamise järel kopsuvähi riskitegurina teisel kohal olevaks
annaabi.ee 
