1589 Pisa Ülikooli Matemaatikaproffessoriks Vabalangemise uurimine Aastal 1592 saavutas Galilei enda määramise Padova Ülikooli matemaatikaprofessoriks. Vabam õhkkond teaduslikuks tööks Pidas oma elu õnnelikumaks perioodiks Siin valmisid Galilei mitmed tähtsamad leiutised ning siin hakkas ta koguma materjali raamatute jaoks mis tegid hiljem tema nime maailmakuulsaks. Padova perioodil astus Galilei suhetesse Veneziast pärit naise Maria Gambaga Kooselust sündisid kaks tütart Virginia (sündis 1600) ja Livia (sündis 1601) ning poeg Vincenzio (sündis 1606) Poeg õnnestus Toscana suurhertsogi abiga kuulutada ametlikult Galilei pojaks ja pärijaks Arendas edasi oma isa leiutisi, sealhulgas pendelkella. Itaalia teadlane Galileo Galilei märkas 1580. aastatel, et nööri otsa riputatud raskuse ehk pindli iga võnge toimub kindla aja vältel. Ta püüdis pendli korrapärast liikumist
hüdrostaatika kohta. Tema kuulsus loodusfilosoofina levima. 1589. Aastal sai ta Pisa ülikooli matemaatikaprofessoriks . Ajalugu Levib legend, et Galileo viskas Pisa tornist alla raskusi ja jälgis kuidas need maapinnale jõuavad. Aastal 1592 määrati Galileo Padova Ülikooli matemaatikarofessoriks, kus oli palk mitu korda suurem. Seal valmisid mitmed tema leiutised ning ta hakkas koguma materjali, mis hiljem tegid ta maailmakuulsaks. Sellel ajal oli mees suhtes Veneziast pärit naise Maria Gambaga. Nad ei abiellunud ega elanud isegi ühe katuse all, kuid naine sünnitas kaks tütart: Virginia ja Livia ning poja Vincenzio. Galilei soovis pääseda aeganõudvast õpetamiskohustusest ning tal õnnestuski 1610. aastal saada Toscana suurhertsogilt õukonnamatemaatiku ja Pisa Ülikooli peamatemaatiku koht ilma õpetamiskohustuseta. Sel perioodil said lõpliku kuju ja avaldati enamik Galilei tuntud töödest. Sinna langeb ka konflikt kirikuga
kooli. Galileo viskas Pisa viltusest tornist alla raskusi ja vaatas kuidas need allalangesid. 3. Isiklik elu Galilei astus suhetesse Veneziast pärit naise Maria Gambaga. Nad ei abiellunud ega elanud isegi ühe katuse all, kuid naine sünnitas Galileile kaks tütart Virginia kes sündis aastal 1600 ja Livia kes sündis aastal 1601 ning poja Vincenzio kes sündis aastal1606. Tütred
meditsiinitudengitele. 1593 aastal Galileo Galilei isa suri ja nüüd oli Galileo vastutav oma pere heaolu eest. Seetõttu vajas ta plaani kuidas rohkem raha teenida. Tema leiutatud algeline termomeeter oli leidlik seade, kuid ei leidnud kahjuks mingit turgu. 1596.a saatis teda mõningane edu seoses militaarkompassiga mida kasutati kahurväes. Galileo nautis Padua linna ja leidis seal endale palju sõpru. Paduas tekkisid tal ka head suhted Maria Gambaga, kes oli sündinud Veneetsias, aga nad ei abiellunud. 1600 aastal sündis nende esimene tütar Virginia, järgmisel aastal sündis Livia ja 1606 aastal sündis poeg Vincenzo. 1602 aastaks oli Galileo nimi piisavalt tuntud, et aidata tuua õpilasi ülikooli, kus Galileo hoogsalt katsetas külgetõmbejõudu. 1604. aastal hakkas Galileo Galilei tegelema astronoomiaga. 1609. aastal jõudsid Galileini kuuldused Veneetsias demonstreeritud Hollandi päritolu pikksilmast. Toetudes
ta hakkas koguma materjali raamatute jaoks, mis tegid hiljem tema nime maailmakuulsaks. Aastal 1604 ilmus taevasse supernoova. Galilei vaatles seda oma täppisvaatlusteks kohandatud militaarse vaatlustehnikaga ja tuvastas, et uus täht ei muuda asendit, seega peab täht asuma Kuust kõrgemal. See andis talle taas võimaluse aristotelliku taeva täiuslikkuse doktriini ründamiseks. Isiklik elu Padova perioodil algasid Galilei suhted Veneetsiast pärit Maria Gambaga. Nad ei abiellunud ega elanud isegi ühe katuse all, kuid naine sünnitas talle kaks tütart (Virginia sündis 1600 ja Livia 1601) ning poja Vincenzio (sündis 1606). Tütred läksid aastal 1613 kloostrisse ja pühitseti hiljem nunnaks. Poeg õnnestus aga Toskaania suurhertsogi abiga kuulutada ametlikult Galilei pojaks ja pärijaks. Ta arendas edasi oma isa leiutisi, sealhulgas pendelkella. Taas Firenzes Galilei soovis pääseda aeganõudvast õpetamiskohustusest ning tal õnnestuski
Siin valmis tal mitu tähtsamat leiutist, ning ta hakkas koguma materjali raamatute jaoks, mis tegid hiljem tema nime maailmakuulsaks. Aastal 1604 ilmus taevasse supernoova. Galilei vaatles seda oma täppisvaatlusteks kohandatud militaarse vaatlustehnikaga ja tuvastas, et uus täht ei muuda asendit, seega peab täht asuma Kuust kõrgemal. See andis talle taas võimaluse aristotelliku taeva täiuslikkuse doktriini ründamiseks. Padova perioodil, algasid Galilei suhted Veneetsiast pärit Maria Gambaga. Nad ei abiellunud, ega elanud isegi ühe katuse all, kuid naine sünnitas talle kaks tütart (Virginia sündis 1600 ja Livia 1601) ning poja Vincenzio (sündis 1606). Tütred läksid aastal 1613 kloostrisse ja pühitseti hiljem nunnaks. Poeg õnnestus aga Toskaania suurhertsogi abiga kuulutada ametlikult Galilei pojaks ja pärijaks. Ta arendas edasi oma isa leiutisi, sealhulgas pendelkella. Galilei soovis pääseda aeganõudvast õpetamiskohustusest, ning tal õnnestuski