TSINK Tsink (Zn) valge, sepistatav, valatav ja kergesti valtsitav valge metall. Tihedus - 7,1 kg/cm³. Sulamistemperatuur - +420°C. Eritakistus - r = 0,059 W × mm²/m. Tsink 200° ¸ 300°C juures muutub rabedaks. Üle 300°C intensiivistub oksüdeerumisprotsess.500°C juures süttib ja põleb sinakasrohelise leegiga. Toatemperatuuri ~20°C juures ei oksüdeeru ega reageeri veega. Kasutatakse korrosiooni- kaitsekihina - tsingituna (galvaniseerimise ehk kastmise teel, või valtsitakse pinnale). See reageerib hapete, alkaanide ja teiste mittemetallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi levinuim oksüdatsiooniaste on +2. Aatomehitus Tuumas asetseb 30 prootonit ja 35 neutronit Ehituses on 4 elektronkihti, milles kokku paikneb 30 elektroni. Esimeses kihis 2; teises 8; kolmandas 18; neljandas kihis 2 elektroni. Tsingi kristallvõre
32/2, 51/4 tolli. Nende paksus kõigub 13 millimeetrini. Plaadid on mõlemalt poolt kaetud magnetiseeruva üliõhukese (kuni 0,000001 mm paksu) materjaliga. Vanemates kettaseadmetes kasutati selleks ferriidi ühendit, mis pritsiti lahusena plaadi pinnale. Seejärel pandi plaat suure kiirusega pöörlema ja jaotati materjal tsentrifugaaljõu abil ühtlaselt plaadi pinnale. Uuematel seadmetel on magnetiline kilekiht paigaldatud plaadile galvaniseerimise teel. Kui kõvakettale tehakse eelvormindus (low-level format), siis jagatakse ketas radadeks ja sektoriteks. Rajad on kontsentrilised magnetilised jooned ümber kettaplaadi keskel asuva võlli, mõlemal kettaplaadi poolel. Rajad on grupeeritud silindriteks, kusjuures rajad omakorda jaotatakse sektoriteks, millest igaüks on standardselt 512 baiti suur. Sektor on ketta väikseim ligipääsetav ühik. Kettaseadmed kasutavad zoned-bit salvestustehnoloogiat, mille abil ketta
atmosfääris sisalduvad agressiivsed ained stimuleerivad atmosfäärikorrosiooni kulgemist ja nende toimel tekivad lahustuvad rauasoolad. Roostekihi kaitsevõime suurendamiseks tuleb roostet töödelda spetsiaalsete materjalidega. Need jagunevad: - Penetreerivateks - Stabiliseerivateks - Roostemuunduriteks Metallide kaitsmiseks korrosiooni eest on mitmeid võimalusi: 1. Metallkatted: a) Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr) kas galvaniseerimise teel või kuumsukeldusmeetodil. Kuna tsink on pingereas rauast eespool, oksüdeerub raua asemel tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja raua pinnale tekib tihe Zn(OH)2 · xZnCO3 kiht, mis kaitseb raua pinda. Isegi kui tsingi kate on vigastatud, kaitseb ta rauda, sest ta on anoodiks ja raud katoodiks, seega hävineb (läheb ioonidena lahusesse) tsink, mitte aga raud, mille pinnal toimub vaid hapniku redutseerumine.
Tsink (Zn) valge, sepistatav, valatav ja kergesti valtsitav valge metall. Tihedus - 7,1 kg/cm³. Sulamistemperatuur - +420°C. Eritakistus - r = 0,059 W × mm²/m. Tsink 200° ¸ 300°C juures muutub rabedaks. Üle 300°C intensiivistub oksüdeerumisprotsess. 500°C juures süttib ja põleb sinakasrohelise leegiga. Toatemperatuuri ~20°C juures ei oksüdeeru ega reageeri veega. Kasutatakse korrosiooni- kaitsekihina - tsingituna (galvaniseerimise ehk kastmise teel, või valtsitakse pinnale). Kasutatakse elektrotehnikas: 1. Tsingitud teras - juhtmed, latid. 2. Väikekabariidilistes kondensaatorites tsingiga metalliseeritud paberit (vaakumis Zn aurudes). 3. Kõvade joodiste sulamite koostises. Metallkatete pealekandmine: · kuumalt s.o. sulametalli vanni kastmine; · galvaaniline - metallisoolade lahuses saadakse ühtlasem ja tugevamalt seotud kiht põhimetalliga. Kulu ökonoomsem kui kastmisel; · metalliseerimine s.o
Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüte (näit. vees lahustunud soolad) sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metall ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, Ca(HCO3)2 jt). Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr) kas galvaniseerimise teel või kuumsukeldusmeetodil. Kuna tsink on pingereas rauast eespool, oksüdeerub raua asemel tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja raua pinnale tekib tihe Zn(OH)2 · xZnCO3 kiht, mis kaitseb raua pinda. Isegi kui tsingi kate on vigastatud, kaitseb ta rauda, sest ta on anoodiks ja raud katoodiks, seega hävineb (läheb ioonidena lahusesse) tsink, mitte aga raud, mille pinnal toimub vaid hapniku redutseerumine või,
annaabi.ee 
