Gladiaatorid Colosseum Relvad Esimene gladiaatorite võitlus Venetationes Venetationes Venetationes Noxii Ludi circenses Ludi gladiatorii(Ludus Magnus ) Lanista (keskmine) Samiit Hoplomachus Secutor Traaklane(vasakpoolne) Sica Gallica Mirmillo Retiaar (subligaculum ) Galerius Manica Provocator Andebata Tänan tähelepanu eest!
Jagati nisu, liha, veini, toiduõli ja raha Pärast vallutussõdade lõppu muutus riigile koormaks, kuid nad pidid arvestama roomlaste nõuet ,,leiba ja tsirkust!". Gladiaatorite võitlused Algselt oli rituaalne toiming, hiljem suunatud publikule Võitlesid gladiaatorid või gladiaator loomadega Võitlused toimusid amfiteatrites (suurim neist Colosseum) Orjade väljaõpetamiseks oli palju koole Gladiaatorite võitlejatüübid Samniit Hoplomacus Secutor Gallica Mirmillo Retiaar Provocator Veliit Tharex Andebata Cupelarius Tsirkusemängud Kaarikute võiduajamised Tähtsaim hipodroom Circus Maximus Ohtlik, nii juhile kui ka hobustele Parimad kaarikujuhid said rikkaks Huvi võiduajamiste vastu kestis kuni 15. sajandini Pidustused Pidustuste jumal Bacchus Põhiline jook oli vein Pidutseti kõikidel puhkepäevadel (neid oli palju) Riik maksis paljud peod kinni, kuid oli ka erapidusid
vaid publikule suunatud meeliköitvaiks etendusteks. · Vabariigi ajal kasutasid poliitikud gladiaatorite etendusi saamaks poliitilist kasumit valijate häälte võitmisel. · Võitlusi peeti amfiteatrites. · Algselt korraldasid neid rikkad üksikisikud, sageli poliitikud, et pälvida publiku poolehoidu. Vaatemängu korraldajat nimetati editor, munerator või dominus. Jaotus · samniit · oplomachus · secutor · gallica · mirmillo · retiaar · provocator · veliit · traaklased Varustus · Mõõk · Kilp · Kolmhark · Võrk · Rinnakaitse · Kiiver AITÄH!
tavaliselt alates jaanipäevast ning paar nädalat juulis. Ainult üks kord, ent selle eest rikkalikult. Nad o Prantsuse roos 'Aimable Amie' va ehk isegi koguni kergemeelse mulje. Kuid välimus tüssab! See siin on üks vintske roos, kes saab h ikujulised ning täidetud, et kroonlehed on südamikus kurrutatud nelja selgesti eristuva segmendina. 1 hammastuselt. rvata võiks. 'Duchesse de Montebello' Laffay, 1829 Põritolu: gallica-damascena hübriid. Õied: üsna suured, ümarad, täidetud. Värv heleroosa ning pungad on tu Kõrgus: 120 cm Kasvukuju: võib kasvada suureks põõsaks Õitseaeg: algab juunis Vastupidavus: palju vastupidavam kui pealtpoolt paistab. Eestis vajab kergemat talvekatet 'Tuscany' Päritolu: teadmata Õied: pooltäidetud, lamedad, tumedad karmiinpunased; kuldkollased, väga dek Kõrgus: ca 90 cm Õitseaeg: juunis-juulis
kummeliga, kuid selle mõju on leebem ja aroom meeldivam. Ravimina kasutatakse õisi. Nahaärrituste, ekseemi, nõgestõbi, põletuste korral kantakse kuivatatud õite jahu- tatud leotist nahale või siis pannakse kahjustatud nahapiirkonnale 3 tilka aroomiõli lahustatuna 1 tl päevalilleõlis, et taandada punetust ja kiirendada tervenemist. Ravim- taime toime on põletikuvastane, valuvaigistav ja rahustav ( vt joonis 6 ). Kibuvits ( Rosae / centifolia, damascena, gallica ) Kibuvitsa on nimetatud ka vanaaegseteks parfüümiroosideks. Südasuvel puhkevad kibuvitsal äärmiselt tugeva ja meeldiva lõhnaga õied. Ravimina kasutatakse kroon- lehti ning nende toime on allergiavastane, põletikuvastane. Nahahaiguste korral võetakse kibuvitsaõli sisse 1 tl 2 korda päevas, välispidiselt laotakse haigele kohale 1- 2 korda päevas kibuvitsaõlis niisutatud marlirätid ning peale pannakse vahapaber. Ravi kestab 1-2 kuud. Kõrvenõges ( UrticaDiotica )
kehtis kuni 9-11. saj.), tema koosseisu lisati järjest enam ka teisi kaanonilise õiguse tekste, mistõttu lõpuks saab rääkida juba Dionysio-Hadrianast. Viimane nimetus tuleneb paavst Hadrianuse nimest, kes saatis selle 774.a. Karl Suurele. Hispana Hispana koostati 7. saj. Hispaanias ning sisaldas peamiselt kronoloogiliselt järjestatud Hispaania ja Gallia kirikukogude otsuseid. Traditsiooni kohaselt peeti tema autoriks Sevilla piiskoppi Isidoriust. Collectio Vetus Gallica. Collectio Vetus Gallica. oli 600.a. Lyonis koostatud esimesi süstemaatiliselt korrastatud kaanonite kogumikke, mis sai oma lõpliku kuju alles 8. sajandil, muutudes üheks olulisemaks õigusallikaks Põhja-Prantsusmaal. Dacheriana Dacheriana koostati 800 a. paiku ning temast kujunes Lõuna-Prantsusmaa tähtsaim kanoonilise õiguse allikas. 2.2.2. Lääne üldised kogumikud Pseudo-Isidoriuse dekretaalid
annaabi.ee 
