814), keda tuntakse Karl Suurena. Karl Suur veetus suurema osa oma valitsusajast sõjaretkedel. Ta vallutas langobardide riigi ja sai ka Itaalia kuningaks. Ta alistas ka saksid. Lisaks Galliale allusid Karl Suurele ka suur osa Itaalia ja paljud germaanlaste alad üle Saksamaal. Aastal 800 krooniti Karl Suur keisriks. Karl Suure valitsemise ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Riigi üksikute osade elu korraldasid keisri
Kuidas kujunes Karl Suure keisririik Pippini järel sai Frangi kuningaks tema poeg Karl, keda tuntakse Karl Suure nime all. Ta valitses aastail 768814, aga ta sündis 742.aastal. Lisaks isalt päritud Galliale allusid talle nüüd ka suur osa Itaaliast ja paljud germaanlaste alad tänapäeva Saksamaal. Karl veetis lõviosa oma pikast valitsusajast sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja allutades uusi rahvaid frankide võimule. Juba valitsusaja algul tungis ta Itaaliasse, vallutas langobardide riigi ja sai nii ka Itaalia kuningaks. Eriti kaua ja veriselt tuli Karlil sõdida frankidest põhja pool elava germaani hõimurühma sakside vastu. Alles
Saksid olid tol ajal veel paganad ja Karl püüdis neid vallutuse käigus vägisi ristiusustada. Saksid kaitsesid vapralt oma vabadust ja esiisade usku. Korduvalt kihutasid nad vallutajad maalt välja ja ütlesid lahti väevõimuga peale sunnitud ristiusust. Alles enam kui 30-aastase võitluse järel suutis Karl saksid kindlalt oma võimule allutada ja ristiusku pöörata. Edukate vallutussõdade tulemusena liitis Karl oma võimu alla palju maid. Lisaks isalt päritud Galliale allusid talle nüüd ka suur osa Itaaliast ja paljud germaanlaste alad tänapäeva Saksamaal. Nii võimsat valitsejat nagu Karl polnud Lääne-Euroopas pärast Rooma keisririigi langust nähtud. Paljud leidsid, et Karlist on saanud Rooma keisrite tõeline järeltulija. Ka Rooma paavst soovis, et tema kaitsjal ja liitlasel oleks võimalikult kõrge aujärg. Aastal 800 tuli Karl paavsti kutsel Rooma. Jõulupüha pidulikul jumalateenistusel Püha Peetri kirikus kroonis paavst Karl Suure frangi
Peale seda kadus abiarmee moraal ja see läks laiali. V. nägi, et olukord on lootusetu ja otsustas elude säästmiseks alla anda. Arvernid ja häädulased saadeti koju, sest Caesar tahtis nendega kiiresti häis suhteid taastada, ülejäänud müüdi orjadeks. Vercingetorix oli Roomas vangis ja hukati 6 a hiljem Caesari võidu tähistamisel. Selleks ajaks oli Gallias taastatud rahu ja tema surm oli mõttetu. V. oli küll kangelane, kuid tema tõttu sai Galliale osaks häving. Häädulased ja arvernid taastasid oma suhted Roomaga, kuid rahutused Gallias said läbi alles aasta pärast. Kaotus oli gallidele kallis 7-miljonilisest elanikkonnast u 1 milj suri ja 1 milj müüdi orjadeks. 8. Caesari sõjaretk Britanniasse. Peale Gallia vallutamist asus Caesar tegema ettevalmistusi Britannia vallutamiseks. Plaanitud ekspedidtsioonid lükkusid aga edasi tänu germaani hõimude ülestõusudele. 55
ei tunnistanud viimase ülimuslikkust, vaid seadsid end nendega võrdseks. · Peeter I 1721 hakkas end tsaari asemele kutsuma "Imperaatoriks" Euroopalik tiitel, Vene Keisririik Euroopa keisririik · Seega lahknemine. Läänes: eelkõige ladina impeeriumi pärand · Pärast Rooma hävingut oli ainsaks universaalseks võimuks paavstivõim · 8. saj. lõpul Karl Suur ühendas suure hulga germaani rahvaid ja vallutas lisaks Galliale ka Lombardia. 800. a kroonimine keisriks · 10. saj. Karolingide riigi lagunemine eri kuningriikideks. 962 a. keisritiitel Saksa kuningatele, nimetasid end Karl Suure järeltulijateks (Otto I kroonimine) Varauusaegsed Euroopa impeeriumid · Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Voltaire'i sarkasm: ei ole `püha', `rooma' ega `keisririik' (impeerium). On vaid üks riik teiste kõrval. Maailmariigi taotlust ei õnnestunud saksa keisriiigil kunagi saavutada
annaabi.ee 
