kavas välja anda hulk uurimustöid erinevatel teemadel. Tema töö anatoomia, valguse ja maastiku vaatlemise kohta kogus kokku tema õpilane Francesco Melzi. 1651. aastal avaldati need nime all ,,Kirjatöö Leonardo da Vinci maalide kohta" Prantsusmaal ja Itaalias ning 1724. aastal Saksamaal gravüüridega klassikalise maalija Ncholas Poussini joonistuste põhjal. Frtijof Capra hiljutine põhjalik analüüs Leonardost kui teadlasest väidab, et tegu oli Galileost, Newtonist ja talle järgnevatest hoopis erineva teadlasega. Leonardo eksperimendid järgisid kindlat teaduslikku meetodit ja ta teooriad ning hüpoteesid ühendasid endas kunsti, eriti maalimist. Need tema ühendatud teooriad ja terviklik lähenemisviis teevad temast tänapäevase süsteemi teooria eelkäija. Anatoomia Leonardo ametlikud õpingud inimese keha anatoomia alal algasid Andrea del Verrocchio käe all, kui õpetaja nõudis, et kõik õpilased õpiksid anatoomiat
loenguid. Need õpetused erinesid suuresti loengutel räägitavast Aristotelese programmist. Pisa periood (1589-1591) Seda perioodi Galileo elus nimetatakse nii, sest legendi kohaselt uuris sellel ajajärgul Galileo raskuste kukkumist Pisa viltusest tornist. Galileo ei väida ise kuskil, et ta oleks sellist katset läbi viinud, legend on pärit Vincenzo Viviani kirjutusvahendist, kuigi ta ei olnud sel ajal sündinud, kirjutas ta Galileost suure fantaasiaga. Pisa torni vabalangemise eksperiment on siiski toimunud, kuid teise inimese käe läbi. 1612. aastal viis selle katse läbi üks vana kooli professor, kes tahtis tõestada, et Galileo eksib ja Aristotelesel on õigus. Katse näitas ka Aristotelese idée õigsust. Galilei vastas eksperimendile sarkastiliselt: "Aristoteles ütleb, et sajanaelane kera kukub saja küünra kõrguselt enne maha kui ühenaelane ühe küünra kõrguselt. Teie leiate oma katses,
uurimustöid erinevatel teemadel. Tema töö anatoomia, valguse ja maastiku vaatlemise kohta kogus kokku tema õpilane Francesco Melzi. 1651. aastal avaldati need nime all ,,Kirjatöö Leonardo da Vinci maalide kohta" Prantsusmaal ja Itaalias ning 1724. aastal Saksamaal gravüüridega klassikalise maalija Nicholas Poussini joonistuste põhjal. Frtijof Capra hiljutine põhjalik analüüs Leonardost kui teadlasest väidab, et tegu oli Galileost, Newtonist ja talle järgnevatest hoopis erineva teadlasega. Leonardo eksperimendid järgisid kindlat teaduslikku meetodit ja ta teooriad ning hüpoteesid ühendasid endas kunsti, eriti maalimist. Need tema ühendatud teooriad ja terviklik lähenemisviis teevad temast tänapäevase süsteemi teooria eelkäija. Leonardo ametlikud õpingud inimese keha anatoomia alal algasid Andrea del Verrocchio käe all, kui õpetaja nõudis, et kõik õpilased õpiksid anatoomiat. Kunstnikuna sai ta ruttu
töö anatoomia, valguse ja maastiku vaatlemise kohta kogus kokku tema õpilane Francesco Melzi. 1651. aastal avaldati need nime all "Kirjatöö Leonardo da Vinci maalide kohta" Prantsusmaal ja 7 Itaalias ning 1724. aastal Saksamaal gravüüridega maalikunstnik Nicholas Poussini joonistuste põhjal. Frtijof Capra hiljutine põhjalik analüüs Leonardost kui teadlasest väidab, et tegu oli Galileost, Isaac Newtonist ja talle järgnevatest hoopis erineva teadlasega. Leonardo eksperimendid järgisid kindlat teaduslikku meetodit ja ta teooriad ning hüpoteesid ühendasid endas kunsti, eriti maalimist. Need tema ühendatud teooriad ja terviklik lähenemisviis teevad temast tänapäevase süsteemiteooria eelkäija. Inseneriteadus ja leiutised Oma elu ajal oli Leonardo hinnatud insener. Kirjas Ludovico il Morole väitis ta end olevat
saamas"; täita olid jäänud veel vaid mõned üksikud lüngad. Tähtsaimatesse neist lünkadest peitis end jällegi valgus. 1887. aastal oli jäänud tulemusteta Michelson-Morley poolt hoolikalt ettevalmistatud eksperiment luminofoorse (valgust juhtiva) eetri tuvastamiseks, mis üldise arusaama kohaselt universumikõiksust pidi täitma. Samuti oli Maxwelli poolt eeldatud valguse konstantsena püsiv kiirus vastuolus Galileost ja Newtonist saadik valitsenud liikumisprintsiibiga, mis sätestas, et kõik kiirused on vaatleja suhtes relatiivsed. Need vastuolud ületas 1905. aastal Albert Einstein. Esimeses toona avaldatud neljast publikatsioonist, mille eest talle omistati 1921. aastal Nobeli füüsikapreemia, toetudes Max Plancki poolt 1900. aastal algatatud kvantteooriale, püstitas ta hüpoteesi, et valguslaineid kannavad edasi valgusosakesed footonid. Seega ilmutab valgus nii osakesele kui lainele
annaabi.ee 
