39% elanikkonnast elab linnades Hümn : https://www.youtube.com/watch?v=di- yhgzdwWo Üldine Merepiirita riik Aafrika mandri keskosas. Tšaad, Sudaan, Lõuna-Sudaan, Kongo Demokraatlik vabariik, Kongo Vabariik ning Kamerun. Jaguneb pealinnaks ja 16-ks jaoskonnaks. Pealinn Bangui. Suuremad linnad: Bimbo, Mbaïki ja Berbérati Suuremad rahvusrühmad on gbajad, bandad ja mandžad. Loodus Troopilised kuivad metsad, savann, galeriimetsad, hüäänkoerad, lõvid, gepardid, lamantiinid, mitmesugused konnad, punapea- lembepapagoid jne Bamingui-Bangoran rahvuspark Eksport Teemandid Puit Puuvill Kohv Tubakas Kesk-Aafrika Vabariigi tähtsaimad ekspordipartnerid on Belgia, Hiina, Indoneesia, Maroko, Kongo DV ning Prantsusmaa Import Toit Tekstiilid Petrooleumitooted Masinad Mootorsõidukid Kemikaalid Ravimid
Vahel nimetatakse pampaks ka tasast ala Peruus. Kohalike keeles tähendab pampa tasast pinda või tasandikku. TAIMED Silmatorkavam taim on kuni kolme meetri kõrgune kõrreline argentiina pamparohi. Kõrreliike kasvab pampas üle mitmesaja. Paljud eksootilise välimusega kõrrelised kuuluvad meile tuttavasse perekonda, nagu aruhein, nurmikas ja luste. Kasvatakse maisi ja nisu, vähemviljakaid maid kasutatakse karjamaadena. Puud kasvavad pampas vaid jõgede orgudes, kus need moodustavad galeriimetsad. MÄGIVISKATSAD Tihe karvastik, mis hoiab kehasoojust. Pikad, ümarate otstega kõrvad, täielikult karvadega kaetud. Hea kuulmine. Käpad on alapoolelt kaetud karvamõhnadega, tänu sellele saavad nad mööda kaljusid liikuda. Säästavad energiat veetes suurema osa päevast päiksevanne võttes. Põhitoiduks on jäigad samblikud ning rohuliigid. PATAGOONIAMAARA Päevaloom. Elab püsivate paaridena. Saba on lühike ning valge. Selg on kaetud hallikaspruuni karvastikuga.
eksportija) Põllumajanduse spetsialiseerumine Põllumajandus on spetsialiseerunud taimekasvatusele, sest Etioopia ekspordib peamiselt kohvi, maisi, puuvilla, tubakat, õliseemneid. Taimedest kasvatatakse juur ja teravilja, puuviljade jaoks on maa liiga kuiv. Enam arenenud loomakasvatusharu on veise-ja lambakasvatus. Eksporditakse loomanahku. Metsandus ja mullastik Palavniiskes vööndis (alla 1800m) on savanni puna-pruunmuldadel savannid ja galeriimetsad. Parassoojas vööndis (1800-2400m) paakunud must- ja hallmuldadel savannid ja hõrendikud. Orgudes haljendavad aga lopsakad Aafrika vihmametsad. Mets katab riigi territooriumist alla 10%. Maakasutus Kasutatud kirjandus · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/etioopia_liinametskula.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Etioopia · http://wiki.gomaailm.ee/wiki/etioopia/ · http://www.mdg.ee/index.php?id=10617 Aitäh kuulamast!
Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused Riigi põhja- ja keskosa paikneb sügavate orgudega liigestatud Etioopa mägismaal, riigi lõunapoolne osa on tasasem, samuti ka riigi äärealad. Etioopia mägismaa kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 km laiusel alal ja tõusevad üle 4500 m kõrgusele Simeni mägedes. Metsandus ja mullastik Palavniiskes vööndis (alla 1800m) on savanni puna-pruunmuldadel savannid ja galeriimetsad. Parassoojas vööndis (1800-2400m) paakunud mest- ja hallmuldadel savannid ja hõrendikud. Orgudes haljendavad aga lopsakad Aafrika vihmametsad. Mets katab riigi territooriumist alla 10% Kliima Kliima on lähisekvatoriaalne, eristuvad kuiv (okt.-mai) ja niiske (juuni-sept.) periood. Kuiva perioodi ajal on veebr.-aprill nn. Väike vihmaperiood Kõrgemate piirkondade kliima on soe ja niiske, madalamal on kuivem.
Selva on vähe hõlvatud ekvatoriaalne ürgvihmamets, kus kasvavad kapokipuud, punapuud, kakao- ja melonipuud, hevead, liaanid, orhideed, sõnajalad ja eurooplastele hoopis tundmatud puuliigid. Jõgedel toretsevad hiigelsuured vesiroosid, kõrgematel mäenõlvadel kasvab tuntud väärispuit, nagu mahagonipuu ja kerget ehituspuitu andev balsapuu, samuti pähklipuu, seeder ja tamm. Kolumbia rannikul on levinud mangroovid ja kookospalmisalud, jõgede ääres galeriimetsad. Loomadest on vihmametsades esindatud jaaguar, puuma, taapir, sipelgaõgija, pekaari, paljud ahviliigid ja laiskloomad. Lindudest kohtab papagoisid, kondorit, raisakotkast, tukaani, haigrut, toonekurge ja imepisikest koolibrit. Kolumbias on kakskümmend üheksa rahvusparki ja seitse reservaati. Vapilindu kondorit pesitseb Sierra Nevada de Santa Marta (383 000 ha) ja Sierra Nevada del Cocuy rahvuspargis (306 000 ha). Roomajaist elavad seal alligaatorid ja maod, nende hulgas
Njassa) piirkonnani. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal ja tõusevad üle 4500 meetri kõrgusele Simeni mägedes: Ras Dashen (4620 m) Buahit (4510 m) Selki (4502 m) Suurem osa Etioopiast asub maavärinate alal, väikesi vulkaane on eriti rohkesti Afari alangu servaalal. Mägismaal on väljakujunenenud vertikaalne tsonaalsus: palavniiskes vööndis (kolla, alla 1800 m)on savannid ja galeriimetsad, parassoojas- (voina dega, 1800-2400m) savannid ja hõrendikud, jahedas-(dega, 2400-3900 m)mäginiidud, kõige kõrgemal vööndis (tshoke) viljatud kaljukivikud ja lumeväljad. Kliima on palavvöötme troopiline mussoonkliima mitmesuguste variatsioonidega. Riigi äärealad jäävad kuiva ja kuuma kõrbekliima või poolkõrbe kliima aladele. Ida Etioopia poolkõrbelised alad on ühed maailma kuumemad, õhutemperatuur ulatub seal 50°-ni. Sademete hulk varieerub, kuid
palmisavann. Selva on vähe hõlvatud ekvatoriaalne ürgvihmamets, kus kasvavad kapokipuud, punapuud, kakao- ja melonipuud, hevead, liaanid, orhideed, sõnajalad ja eurooplastele hoopis tundmatud puuliigid. Jõgedel toretsevad hiigelsuured vesiroosid, kõrgematel mäenõlvadel kasvab tuntud väärispuit, nagu mahagonipuu ja kerget ehituspuitu andev balsapuu, samuti pähklipuu, seeder ja tamm. Kolumbia rannikul on levinud mangroovid ja kookospalmisalud, jõgede ääres galeriimetsad. Loomadest on vihmametsades esindatud jaaguar, puuma, taapir, sipelgaõgija, pekaari, paljud ahviliigid ja laiskloomad. Lindudest kohtab papagoisid, kondorit, raisakotkast, tukaani, haigrut, toonekurge ja imepisikest koolibrit. Kolumbias on kakskümmend üheksa rahvusparki ja seitse reservaati. Vapilindu kondorit pesitseb Sierra Nevada de Santa Marta (383 000 ha) ja Sierra Nevada del Cocuy rahvuspargis (306 000 ha). Roomajaist elavad seal alligaatorid ja
· Üle 60 000 soontaime liigi. · Suured tsonaalsed taimekooslused säilinud. · Kesk-argentina on soojas parsvöötmes. · Keskosas pampa. (rohtla) o viljakad mullad o loodusliku taimkattega alasid on säilinud vähe. o OHUD: ülekarjatamisest tulenevad erosioon ja kõrbestumine. o Üle mitmesaja kõrreliste liigi. Aruhein, nurmikas. Bromeelialised. o Puud kasvavad vaid jõgede orguses galeriimetsad. o Ei ole loodud ühtki kaitseala. o Sisemaa pampa kesk-ja lääneosa on kuivemad, sest Andide mäestik peab kinni enamiku Vaikse ookeani poolt tulevast niiskusest. o Valdavad edelatuuled on jahedad ja kuivad. o Nandud ohustatud. o Nutriad. · Keskmäestikus on kliima jahedam ja niiskem kui pampas. o Rohked endeemid, sest on isoleeritud muudest mäestikest. o Akaatsiamets. o 1,5 km kõrgusel puid ei leidu on rohumaad.
annaabi.ee 
