„kõõluse“) kahjustamisel jääb pimedaks. Platon (427-347 EJv) – vaimu paik on peas, kuna pea on ümmargune, mis on parim vorm. Aristoteles (384-322 EJv) – aju jahutab verd, sest aju pole erutatav, hoopis südames on. + psüühika alljaotused: kujutlus, fantaasia, mõtlemine, mälu, tähelepanu, hinnang. 2 Emesa Nemesiuse (~390 maj.) Galenosele (129-199) toetuv kambriteooria: mõistuse funktsioonid on seotud ajuvatsakestega. Gregor Reisch kirjeldus (1525) – laubapoolses meeled ja kujutlus, keskel mõtlemine ja otsustamine, taga mälu. Millisteks allprotsessideks on võimalik psüühikat jagada? – Ei ole lihtne küsimus, head vastust pole. Meelekogemus filtreeritakse mälestustega. Vead jäävad teksti sisse, kuna me ise kirjutades ja lugedes teame, mis seal on ja oleme peab. II Teadus segamini filosoofiaga
7 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © atmosfääri rakendati. Ameerika Ühendriikides järgisid York’i joont Sõprade Varjupaik Pennsylvanias (1817) ja Hartford’i Taastuspaik Connecticutis. Kaasaegse mõtte algus läheb tagasi eelmise sajandi lõppu. Ideed, mis liikudes Hippokrateselt - Galenosele - Vesaliusele - Thomas Sydenham’ile (1624-1689) täpsustusid ja vigadest vabanesid, olid aluseks sakslaste Wilhelm Griesingeri ja Emil Kraepelini (1856- 1926) füsioloogilistele psühhiaatriakontseptsioonidele. Kontseptsiooni sisu: sümptomid moodustavad sündroome; on olemas erinevad vaimuhaigused oma sündroomi, kulu ja põhjuse, s.t. orgaanilise põhjusega. Raskemate vaimuhaiguste kaks pearühma - dementia praecox ja maniakaal-depressiivne psühhoos - on ka Emil Kraepelini idee. 19
Arenes õpetus diagnostikast (kuulatlemine nt). · Kosi koolkond (algab 6. sajandil e.m.a.) 4 kehaehituse tüüpi, mis põhineksid eelpoolmainitud kehamahladel (sangviinikud, koleerikud, flegmaatikud, melanhoolikud) Hippokrates (u. 460-370 e.m.a.). · Aleksandria koolkond (3. sajand e.m.a.) kiire areng anatoomia ja füsioloogia (vereringe ja närvisüsteem) mõistmisel. Põlistasid Aleksandria raamatukogu! Hippokratese traditsiooni, olid eelmänguks Galenosele. Herophilus ja Erasistratus. Ateena (klassikalisel) perioodil tegutses Hippokrates (elu lühike, kunst pikk). Hippokrates oli ühelt poolt vägagi konkreetne, mis puudutas arstipraksist, otsides kõigile sümptomitele seletust konkreetsetest igapäevastest asjadest ning eitades filosoofiat (on öeldud, et Hippokrates lahutas meditsiini ja filosoofa). Siiski tuli filosoofia mängu, sest ka Hippokrates ei suutnud hoida kõrvale kehamahlade