Selles kihis on püriit peenekristalliline ja seetõttu jääb tema kuldne värvus sageli varjatuks ning on pigem hallikas (Maardu karjäär). (Kurvits 2006) Püriit (Vikipeedia 2009) 2.2. Galeniit Galeniit on sulfiidne mineraal keemilise valemiga PbS. Esineb kuubiliste kristallidena või tiheda teralise massina. Värvus seatinahall, metallilise läikega. Galeniit on raske, tema erikaal on üle 7. Eestis leidub galeniiti Alam-Siluri dolomiitides Võhma ümbruses, kus polümetalne maagistumine on seotud tektooniliste lõhedega. (Isakar 2003) Galeniit ehk pliiläik on peamine plii maak. (Karik, Truus 2003) Galeniit (Vikipeedia 2009) 2.3. Sfaleriit Sfaleriit on tsingi ja väävli ühend keemilise valemiga ZnS. Esineb tetraeedriliste kristallidena või tihedate peitkristalsete agregaatidena. Värvus muutub meekollasest mustani raua sisalduse suurenedes, teemantläikega ja lõhenevus täiuslik
tugevdav toime. Lauvärvidena kasutati rohelist, meresinist, türkiisi, terrakotat ja erinevaid pruune toone, hiljem ka kuldset ja hõbedast. Lauvärv erines toonilt alati kontuurist ja seda kasutati ka alalaul. Tuntud kaunitarid olid Egiptuse kuninga Ekhanatoni (1375-1350 eKr) naine Nefernefer, kelle punane suu on tuntud nii mõneltki pildilt ja Kleopatra, kes oli egiptlanna ideaalkuju. Kleopatra proovis erinevate lauvärvide mõju kasutades musta galeniiti laugudel ja ripsmete värvimisel. Lauvoldist ülalpool kasutas ta sügavsinist ja alalaul eredat rohelist värvi. Mõju pidi olema vägev, sest legendi järgi võlus see nii Caesarit kui Antoniust. Egiptusele iseloomulik on ka komme värvida peopesi ja jalataldu oranzika hennaga (Lawsonia inermis) ja vahetevahel kullata rinnanibusid. Mehed rõhutasid jälle sinakashalli värviga oimukohtadel veresooni. Lõhnaaineid kasutati ohtralt. Egiptuses kandsid naised paruka peal salvitilka, millest
tiitli" (A. Tarand). 9) Uurib koos akadeemik K.E. v Baeriga Võru järvede kalu. 10) Avastab Setumaa rahvalaulurikkused, kirjutab üles laule ja kirjeldab laulikuid. Taotleb ÕESilt Märt Mohnile raha setudelt laulude kogumiseks. 11) Avaldab esmakordselt eestikeelses kirjanduses Kuu kaardi ja ,,tolle aja kohta küllaltki süstemaatilise ja tõsise astronoomiaalase kirjutise" (Ch. Villmann). 12) Teeb argumenteeritud ettepaneku uurida pliimaaki (galeniiti) ja arendada kodumaist mäetööstust. 13) Jagab talurahvale nõuandeid ja õpetusi, kuidas majapidamist uuema aja teadmistele toetudes tulusamaks muuta, ,,esiletõstmist väärib esimene õpetus soodest, sookultuurist ja kultuurrohumaa rajamisest" (J. Kuum). 14) Peab oluliseks Aleksandrikooli asutamist eestikeelse koolihariduse edendamiseks. Asutab oma testamendis stipendiumi ühele Aleksandrikooli õpilasele. 20
Tihti on väidetud, et aktiivsete maismaavulkaanide nõlvadel ja kraatrites on vähe kaevandamisväärseid maagimaardlaid. Samal ajal tuleb aga ikka ja jälle konstateerida, et nüüdisaegsete vulkaanide fumaroolid, solfataarid ja kuumaveeallikad sisaldavad sageli rikkalikult paljusid maagimaardlatele iseloomulikke metalliühendeid. Näiteks leiti Alaska poolsaarel Kümne Tuhande Auru Orus rohkesti metalliühendeid, sealhulgas magnetiiti, püriiti, galeniiti, sfaleriiti ja molübdeniiti, mis olid sadenenud poorsetesse kivimitesse. El Laco lähedal, nüüdisaegse aktiivse vulkanismi piirkonnas Põhja-Tsiilis, peaaegu 5000 m kõrgusel avastati ulatuslikud happelise (datsiitse) tufi ja laavaga seotud magnetiidi-hematiidi-apatiidisadestised. Analoogilisi fakte teatakse ka vanema, isegi kambriumieelse vulkanismi kohta. Tuntuim, kuigi ikka veel vaidlusi esilekutsuv näide on kuulus Kiruna magnetiidi-hematiidi-apatiidimaagikeha Põhja-Rootsis, mis
annaabi.ee 
