Madelon laseb mehe sisse kutsuda. ÜHETEISTKÜMNES STSEEN Mascarille ja Jodelet embavad üksteist suurest rõõmust. Madelon sosistab Cathisele, et hakkavad vist juba tuntuks saama, et peenem seltskond on leidnud tee nende juurde. Jodelet hakkab pajatama, et nad on koos Mascarillega sõjas tublisti vatti saanud. Näitavad igasse kehapiirkonda saadud arme . Kui mehed esimest korda kohtusid ss Jodelet kamandas sõjaväes kahte tuhandet hobust ning Mascarille oli Malta rüütliordu galeeridel ratsarügemendi juht. Mascarille teeb ettepanekut välja jalutama minna. Neiud ei soovi. Seejärel paluvad nad viiuldajatel siia tulla. Mascarille karjub mitme oma teenri nime ning pahandab, et need lurjused teda alati üksi jätavad, kui neid vaja läheb. Mascarillel käis hommikul hertsog isiklikult külas ning kutsus teda endaga maale hirvejahile. KAHETEISTKÜMNES STSEEN Mascarille teatab, et neil on väikene kiirpidu aga varsti on nõus korraldama kõigi auks kombekohase balli
näidendid. Küll aga hinnati labast, sageli rõvedat nalja, etenduste välist sära, näitlejate kirevaid kostüüme. Hipodroomile pääsesid kõik vabad mehed tasuta, naisi aga sinna ei lastud. Ühiskondlik korraldus: Kuni 1. aastatuhande lõpuni moodustasid orjad ja koloonid küllaltki suure osa Bütsantsi ühiskonnast. Orjad jagunesid riigi- ja eraorjadeks. Riigiorje kasutati raskematel ja ebameeldivamatel töödel, näiteks kaevuritena või mustusevedajatena linnades, eriti raskeks peeti galeeridel sõudvate orjade tööd. Mõnevõrra kergem oli ametit oskavate orjade elu riiklikes töökodades. Eraorje kasutati maal kas põlluharijate või karjastena, linnades teenijate- koduorjadena. Tolleaegsete ettekujutuste kohaselt andis peremeest saatev orjade ja kaaskondlaste hulk tunnistust isanda jõukusest ning ühiskondlikust positsioonist. Orjadel oli võimalus ennast suurema summa eest vabaks osta. Antiikajast pärineva arusaamise kohaselt oli orjapidamine
orjad. Eksisteeris ka võlaorjus (326 eKr). Orjadel puudusid kõik õigused, teda võis piinata, hukata jne ja temakohta käis mõiste instrumentum vokale (kõnevõimega tööriist). Esialgu olid orjade elutingimused suht sarnased. Muutused tulevad siis kui tekivad suurettevõtted hilise vabariigi ajal tekib orjade kihistumine. Koduorjade elamistingimused olid üldjuhul paremad kui teistel. Kõige halvemad elutingimused olid kaevandustes, põllumajanduses ja galeeridel töötavatel orjadel. Sellisteks orjadeks saamine oli üldjuhul karistus millegi vastu eksimise eest need orjad surid töö tõttu suht ruttu. Orje müüdi ka gladiaatorite koolidesse see oli võrdne surmaotsusega, aga ka gladiaatoritel oli väljavaateid eduks kui nad olid head. Gladiaatoritesse suhtumine oli ambivalentne nad olid ühtlasi ühiskonna madalaim kiht ja samas ka staarid. Orje võidi lasta ka vabaks
annaabi.ee 
