...........................................................................................3 1EESTI EKSPRESSI JA ÕHTULEHE REISIREKLAAMID........................................................4 1.1Ajalehtede pakkumised...........................................................................................................4 1.2 Kolme väljavalitud toote erinevused.....................................................................................5 2REISIKORRALDAJA KORRALDAB REISI GALAPAGOSELE..............................................7 2.1 Reis Galapagosele..................................................................................................................7 2.2Reisi müügiargumendid..........................................................................................................7 3ÜLEMAAILMNE TURISMIEETIKA KOODEKS......................................................................8 KOKKUVÕTE....................................................
ja Manta. · Eestist oleks võimalik Ecuadori jõuda kõige kiiremini kasutades õhutransporti. Lennu aeg on 11-12 tundi. Saaks kasutada ka meretransporti, kuid see võtaks aega väga palju (päevi-nädalaid). · Ecuadoris on turism arenenud majandusharu. Kunagises inkade impeeriumi pealinnas Quitos, mille paljude hispaania koloniaalstiilis ehitiste seas on ka 86 kirikut, käib restaureerimistöö. Galapagosele lubatakse piiratud arvul külastajaid ( kuni 40 000 aastas), et säiliks sealne haruldane loodus. · Ecuadori turism on enim orienteeritud unikaalsete loodus- ja kultuurivarade eksponeerimisele, samuti panustatakse ökoturismi suurele potensiaalile. Ecuadoris on suhteliselt madalad hinnad, mis meelitavad turiste. Miinuseks on ebapüsiv poliitika ning tõusev kuritegevus, mis mõjutavad turismindusest saadavat tulu.
Sveitsi amatöörarheoloog Erich von Däniken on neis salapärastes habemikes näinud tulnukaid, Heyerdahli teooria oli märksa maisem. Kuid raskestiusutav sellegipoolest ja seiklushimuline norralane otsustas korraldada katse. Selle tulemusel seilaski 1947. aasta aprillis Vaiksele ookeanile pretsedenditu ookeanialus, pardal viis norralast ja üks rootslane. Reisi algus oli närvesööv. Esiteks muidugi dilemma «upub, ei upu». Ei uppunud. Teiseks küsimus, ega hoovus neid lääne asemel Galapagosele kanna. Ei kandnud. Kolmandaks parve juhtimine. Selgus, et parve võib pöörata paremale ja vasakule, kuid mitte tagasi. Sõiduriist liikus aeglaselt, kuid väsimatult. Tüürimisega nähti hirmsat vaeva, korduvalt murdus tüürimõla. Kuni avastati hoopis lihtsam meetod: parve tüürimine palkide vahelt läbi pistetud lauajuppide abil. Sellega vajadus tüürimehe järele peaaegu kadus ja teine pool reisist möödus rohkem kalapüügi ja päevitamise tähe all.
annaabi.ee 
