püüab peente, liikuvate harmooniate ja meloodiakatkenditega edasi anda tuulepuhanguid, lehtede sahinat või kuukiiri. Mõnikord sai ta inspiratsiooni vanaaegsest arlekiinide ja kolombiinide maailmast, kus mängiti mandoliini ja tantsiti sarabandi. Need nägemused elustusid klaverisüidis ,,Suite bergamasque", mille kolmas osa on sugestiivne ,,Kuuvalgus", süidis ,,Pour le piano" ja Verlainei sõnadele loodud laulusükleis ,,Fates galantes" . Samast perioodist pärineb keelpillikvartett ning tema kuulsaim orkestriteos ,,Fauni pärastlõuna" . See põhineb Mallarme erootilisel monoloogil faunist, kes lamab muistses Kreekas kuumal pärastlõunal rohus ja unistab armatsemistest kahe kauni, kuid tema eest pageva nümfiga. Teosel oli tohutu menu, kuid 1912. a tõi Nizinski selle lavale skandaalse balletina. Dirigendi ja helilooja Pierre Boulezi sõnade järgi
liikuvate harmooniate ja meloodiakatkenditega edasi anda tuulepuhanguid, lehtede sahinat või kuukiiri. Mõnikord sai ta inspiratsiooni vanaaegsest arlekiinide ja kolombiinide maailmast, kus mängiti mandoliini ja tantsiti sarabandi. Need nägemused elustusid klaverisüidis ,,Suite bergamasque" (1890), mille kolmas osa on sugestiivne ,,Kuuvalgus", süidis ,,Pour le piano" (1894- 1901) ja Verlainei sõnadele loodud laulusükleis ,,Fates galantes" (1891 ja 1904). Samast perioodist pärineb keelpillikvartett (1893) ning tema kuulsaim orkestriteos ,,Fauni pärastlõuna" (1894). See põhineb Mallarme erootilisel monoloogil faunist, kes lamab muistses Kreekas kuumal pärastlõunal rohus ja unistab armatsemistest kahe kauni, kuid tema eest pageva nümfiga. Teosel oli tohutu menu, kuid 1912. a tõi Nizinski selle lavale skandaalse balletina. Dirigendi ja helilooja
Oli populaarne 17. saj. lõpus 18.saj alguses Prantsusmaal ning sisaldab reeglina proloogi (3-4 v.) Opera-balleti kirjutasid ka Lully ja Rameau J.P. Rameau "Pygmalion" 1748.a. Acte de ballet Pygmalion tenor Tragedie lyrigue Pr. tõsine, mitte kohustuslikult traagiline ooperistiil 17.-18. saj. Esindajad taas Lully ja Rameau. Jean-Philippe Rameau (1683 Dijon -1764 Paris) ooper-ballett (opéra-ballet) ,,Galantsed indialasedd" (Les Indes galantes), Pariis 1735 Pealkirjast: otseselt võiks seda mõista kui Indiat ja Lõuna-Ameerikat (kus elavad indiaanlased), aga Rameau ajal tähistati sõnaga ,,India" sageli kõike Euroopa-välist. I v. tegevus toimub Türgis ja näitab, kui suuremeelne valitseja on Osman, lubades daamil, kes talle meeldib, lahkuda. II v. tegevus toimub Peruus. Inkade ülempreester kavatseb salakavalalt halba oma rahva vastu, kasutades vulkaani
annaabi.ee 
