20-20 000 Hz · Helilaineid on võimalik registreerida alles siis, kui nad põhjustavad märgatavaid nähtusi keskkonnas Päike heliseb nagu kell · Päikese käitumist uurivad helioseismoloogid täheldanud perioodilisi helilaineid või võnkumisi, mis tekivad Päikese pinna all · Helilained tabavad esmalt Päikese pinda ning peegelduvad sealt tagasi tuuma Musta augu superbass · Maailmaruumi madalaima bassiheli kumin kaigub ülisuurest mustast august, mis asub Perseuse galaktikaparves, 250 miljoni valgusaasta kaugusel Maast · Me ei kuule musta augu heli, sest see on kuuldepiirist miljon miljardit korda madalam Helilained lõid galaktikaid · Kõiki maailmaruumi muusikuid saadab lakkamatu galaktikatevaheline taustamuusika · Kosmilist taustkiirgust on kõikjal ning see tekkis 13,7 miljardit aastat tagasi · Taustkiirguse üliväikeste temperatuurierinevuste kohta andmeid kogudes saadi pilt Universumi lapsepõlvest Kosmiline orkester
kutsuma varjatud massiks ehk tumeaineks ehk tumeenergiaks. Justnimelt tumeainet peetakse galaktikaparvede moodustumise peamiseks põhjuseks – kui seda poleks, hajuksid galaktikad „vaid“ mõne miljardi aastaga. Tumeaine otsingute käigus avastas teadlaste rühm Jaan Einasto juhtimisel, et ta pole mitte kogunenud galaktikate südamikesse või hajunud ühtlaselt galaktikate sees vaid ümbritseb neid ulatudes suurte kaugusteni galaktikate tsentrist mõõdetuna – 250 kpc raadiusega galaktikaparves osutus massi olema vähemalt kümme korda rohkem kui võis arvata tema ereduse järgi. Kusjuures kehtib seos – mida eredam on galaktika, seda rohkem tumeainet teda ümbritseb. Kuna Universumi evolutsioon tulevikus sõltub Universumi massist, siis just tumeaine massi täpne määramine saab olema määrava tähtsusega faktoriks milline Universumi tulevikustsenaariumitest rakendub. XX sajandi keskel näitasid George Abell ja Fritz Zwicky, et galaktikad ei paikne sugugi
Selles galaktika parves on umbes 30 galaktikat. Ümber Linnutee galaktika tiirlevad Suur ja Väike Magalhaesi Pilv, mis on tegelikult korrapäratu kujuga galaktikad. Linnutee, Andromeeda ( M31 ) ja M33 galaktika on parves kolm suuremat. Kuid ka Kohalik Galaktikarühm kuulub veel suuremasse galaktikate rühma nimelt Kohalikku Superparve. ( ,,Kosmos", Marshall Mini, Ian Graham, Koolibri 2002 ) Kohalikus Galaktikarühmas on suhteliselt vähe galaktikaid. Näiteks Virgo galaktikaparves on umbes 2000 galaktikat ja see on umbes 10 miljoni valgusaasta suurune. Virgo galaktikaparv asub meie Kohalikust Galaktikarühmast umbes 50 miljoni valgusaasta kaugusel Neitsi tähtkuju suunas vaadatuna. Kuid Coma parv asub sellest veel kaugemal nimelt Berenike Juuste tähtkujus. Coma parves on rohkem kui 3000 galaktikat ja see on ka kaks korda suurem. Galaktikaparved erinevad üksteisest nii suuruse kui ka kuju poolest. Näiteks Coma parv on peaaegu kerakujuline, kuid see-
Selles galaktika parves on umbes 30 galaktikat. Ümber Linnutee galaktika tiirlevad Suur ja Väike Magalhaesi Pilv, mis on tegelikult korrapäratu kujuga galaktikad. Linnutee, Andromeeda ( M31 ) ja M33 galaktika on parves kolm suuremat. Kuid ka Kohalik Galaktikarühm kuulub veel suuremasse galaktikate rühma nimelt Kohalikku Superparve. ( ,,Kosmos", Marshall Mini, Ian Graham, Koolibri 2002 ) Kohalikus Galaktikarühmas on suhteliselt vähe galaktikaid. Näiteks Virgo galaktikaparves on umbes 2000 galaktikat ja see on umbes 10 miljoni valgusaasta suurune. Virgo galaktikaparv asub meie Kohalikust Galaktikarühmast umbes 50 miljoni valgusaasta kaugusel Neitsi tähtkuju suunas vaadatuna. Kuid Coma parv asub sellest veel kaugemal nimelt Berenike Juuste tähtkujus. Coma parves on rohkem kui 3000 galaktikat ja see on ka kaks korda suurem. Galaktikaparved erinevad üksteisest nii suuruse kui ka kuju poolest. Näiteks Coma parv on peaaegu kerakujuline, kuid see-
12 haru ja välimise, Perseuse haru vahel. Orioni haru asub Orioni tähtkuju suunas. Linnutee Galaktika enda läbimõõt on umbes 30 kpc ja umbes 700 kpc kaugusel Linnuteest asub Andromeeda udukogu. Linnutee, Andromeeda ja veel umbes paarkümmend galaktikat moodustavad ühe suurema süsteemi ehk galaktikate parve, mida nimetatakse Kohalikuks Grupiks ehk Kohalikuks Galaktikarühmaks, milles on suhteliselt vähe galaktikaid. Näiteks Virgo galaktikaparves on umbes 2000 galaktikat ja see on umbes 10 miljoni valgusaasta suurune. Virgo galaktikaparv asub meie Kohalikust Galaktikarühmast umbes 50 miljoni valgusaasta kaugusel Neitsi tähtkuju suunas vaadatuna. Kuid Coma parv asub sellest veel kaugemal – nimelt Berenike Juuste tähtkujus. Coma parves on rohkem kui 3000 galaktikat ja see on ka kaks korda suurem. Galaktikaparved erinevad üksteisest nii suuruse kui ka kuju poolest
annaabi.ee 
