tema lahutamatu sõber Henrik Visnapuu. Ilu ja inetus on Gailitile sama oluline kui Tammsaarele tõde ja õigus. See oli tema elufilosoofia, hingelt oli kirjanik esteet. Üheks suureks väärtuseks oli Gailitile veel armastus. Ükski teine eesti kirjanik ei ole sellise helluse ja respektiga suhtunud eesti naisesse kui Gailit, kelle loomingust heliseb omamoodi ood naisele. Gailiti suhtumises naistesse on tõepoolest harvanähtavat respekti ja delikaatsust. Ta ei muutunud kunagi labaseks. Gailitlik armastus on lihtne ja täiuslik nagu Piibli Ülemlaul. Armastus naise vastu avardub ülevaks kodu ülistuseks. Kodu tähendab Gailitile kõige kaunimat (novell "Toomas Nipernaadi"). Igas teoses saab lugeja üha enam osa Gailiti äärmiselt ergust loodusetunnetusest. Romantilised kirjeldused (päikeseloojang, järved, heinamaa) hakkavad Gailiti tekstis elama. Üks Gailiti teostele omane kinnismotiiv ongi kodumaa looduse ülistus, mis laieneb põhjamaa loodusele tervikuna
Kolmanda raamatu lisandumist kirjad ei seleta. Küll selgub, et kõigi raamatute lõpunikirjutamine on tähendanud ajahäda ja kiirustamist. Kirjastusel olid oma plaanid ja tähtajad. Kirjanik püüdis neid respekteerida, ja see ei ole olnud kerge. Juba viiekümnendate alguse kirjades on nappe märkusi tervise kohta, mis jäävadki korduma. Siin on küllap ka üks seletus triloogia tonaalsuse kindlasuunalisele muutumisele. Algul jäid tumedad toonid varju, esiplaanil on gailitlik bravuur. Just kolmandas köites tähendab muutumine ka enamat süvenemist ja probleemsust. Päritolu, Gailiti haridustee, Gailiti ametikäik, Gailit paguluses, Mälestusmärk Nipernaadile võiksid olla vormistatud alapeatükkidena. 6 TEOSED · "Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 · ''Saatana karusell" (novellikogu), 1917 · ''Muinasmaa" (romaan), 1918 · ''Klounid ja faunid" (följetonid), 1919
1938 romaan ,,Karge meri", mis on lugu Eesti väikesaare elust. Saareks on Ruhnu. Lugu kogukonnast ja tugevatest naistest ning sellest, mis juhtub seal võõraga. 1941 avaldas ,,Ekke Moori", mis on sarnane Nipernaadile. See on lugu inimese suurekskasvamisest. Ekke Moor oli keelatud raamat. Kolmas periood oli 1944 1960 ehk Rootsi minekust Gailiti surmani. Tehti palju teoste kordustrükke, kuid mitte näitekirjandust, sest puudus Eesti publik. 1951 avaldas ,,Üle rahutu vee", mis oli väga gailitlik teos. See räägib ühest seltskonnast, kes põgeneb Eestist ning nende eludest. On palju erinevaid inimesi aus kalur, politseinik, ärimees. Aastatel 1951 1959 avaldas viimased teosed, kolmeosalise proosa ,,Kas mäletad, mu arm". Need on mälestused ja lood Eestist, kus näiteks 9 meest on Põhja-Rootsis puid langetamas ja räägivad oma mälestusi. Pilet 2: ,,Ekke Moori" või ,,Toomas Nipernaadi" analüüs ,,Toomas Nipernaadi" Zanr: Romaan novellides koosneb seitsmest novellist
annaabi.ee 
