Gaia ehk Ge on kreeka mütoloogias maajumalanna (kreeka keeles Ge või Ga tähendab "maa"). Gaia oli kreeklaste silmis ammendamatu jõu ja viljakuse läte, eluallikas ja elukandja, kõigi elusolendite sünnitaja ja toitja ning ürgjumalanna, kellest on sündinud kõik maa peal. Temas on põimunud nii kreekaeelsed kui kreeklaste müütilised kujutlused. Gaia olevat sündinud Kaosest, universumi tohutust tühjusest. Algmütoloogias öeldakse olevat koos Gaiaga sündinud ka Tartaros ja Eros. Gaiast on sündinud partenogeneetiliselt ehk ilma meheliku sekkumiseta Uranos (Taevas), Pontos (Meri) ja Oroi (Mäed). Uranos oli Gaia esmasündinu ja temast suurem. Uranos ümbritses Gaiat ning hõlmas oma lõpmatu haardega kogu kosmose. Ta oli ääretult ilus, suur ja sügavsinine. Gaia oli oma esimesest pojast niivõrd võlutud, et armus temasse ning heitis Uranose määratu kehaga ühte. Sellest ühendusest sündis hulganisti erinevaid jumalusi.
ürgjumalanna, kellest on sündinud kõik maa peal. Ta oli ulatuslik, raske ja kõigutamatu ning suutis kanda suurimaid koormaid, taevast ennastki, et mitte nimetada kergemaid, jälle ja haudu, sest hällist hauani oli inimene määratud Gaiale. Kõik inimesed on tema lapsed, tema sünnitab nad ja kui nad surevad, avab Gaia neile süle. Gaia olevat sündinud Kaosest, universumi tohutust tühjusest. Algmütoloogias öeldakse, et koos Gaiaga olevat koos sündinud ka Tartaros ja Eros. Taeva, mägede ja mere sünd Gaiast on sündinud partenogeneetiliselt ehk ilma meheliku sekkumiseta Uranos (Taevas), Pontos (Meri) ja Oroi (Mäed). Uranos oli Gaia esmasündinu ja temast suurem. Uranos ümbritses Gaiat ning hõlmas oma lõpmatu haardega kogu kosmose. Ta oli ääretult ilus, suur ja sügavsinine. Gaia oli oma esimesest pojast niivõrd võlutud, et armus temasse ning heitis Uranose määratu kehaga ühte
asus Maa sisemuses (teise versiooni järgi peitis Gaia nad ise enda sisse, et neid isa viha eest kaitsta). Lapsed põhjustasid Gaiale tema sisemuses palju ebamugavust ja valu ning kui see muutus väljakannatamatuks, palus ta appi oma noorima poja Kronose. Gaia andis pojale sirbi ja palus tal Uranos sellega kohitseda. Nõnda murdis ta Maa ja Taeva vahelise liidu, et vältida uute koletuslike laste sündi. Kui Uranos tuli ja tahtis Gaiaga ühte heita, haaras Kronos sirbi ja viis ema käsu täide. Uranose genitaalidest voolas aga Gaia rüppeveri ning sellest sündisid hirmutavad kättemaksujumalannad erinnüsed ja gigandid. Sel viisil tõukaski titaan Kronos oma isa troonilt ja heitis paari oma õe Rheaga. Et säilitada võimu maaila üle, neelas Kronos alla oma lapsed, niipea kui Rhea oli nad sünnitanud. Viimasena sündis Zeus ehk Dias, kuid poja asemel andis Rhea
Näiteks esindavad ürgjumalused universumi elemente: päeva, ööd, maad, merd, taevast jne. Chaos (Kaos) eksisteeris enne maailma tekkimist, ajal, kui elemendid maal olid veel korrapäratud. Chaosest sündisid Nyx (Öö), Erebos (Allilma pimedus) ja Gaia (Maa). Järgmises loomise faasis sünnitas Gaia Uranose (Taeva) ja Pontose (Mere). Mõningate väidete kohaselt aga kuulusid jumalate loomise esimesse etappi teised Chaose järglased Tartaros (Allilm), Eros (Iha) ja Gaia. Eros käis läbi Gaiaga ja põhjustas protsessi, mille käigus loodi olevused nagu linnud ja loomad. Gaia sünnitas Uranose ja Pontose ilma meheta. Uranose viljakast vihmast, mis armastavalt Gaiale langes, sünnitas Gaia rohu, lilled ja puud ning linnud ja loomad. Gaia oli tuntud oma ettekuulutuste ja ennustuste poolest. Gaia ühtimisest oma poja Uranosega sündisid koletuslikud kükloobid ja tekkisid võimsad titaanid, jumalate esimene põlvkond, kelle hulka kuulusid Kronos ja Rhea, Zeusi vanemad
Viimane, seitsmes kõne, Alkibiadese oma, asub mõnevõrra eraldi ning haakub pigem teksti narratiivse küljega, laiendades seda veelgi. Niisiis, Agathoni pidusöögil otsustatakse Erost kõnedega ülistada; vaatame lühidalt, millest kõneldakse esimeses viies kõnes. 1. Esimese kõne peab Phaidros (kes oli Platoni lähedane sõber ja kellele ta pühendas samanimelise dialoogi). Phaidrose järgi on Eros kõige vanem jumal, kuna tal pole vanemaid, vaid sünnib otse algkaosest koos Gaiaga. Phaidros rõhutab armastuse rolli riigi ja sõjaväe tugevdamisel, sest „kui saaks riigi või sõjaväe ainult armastajaist ja armastatuist moodustada, siis juhiksid nad neid ülihästi, väldiksid kõike häbiväärset ja võistleksid omavahel“ (182), kuna armastatu nähes oleks piinlik midagi häbiväärset korda saata. Ühesõnaga, armastus paneb inimese ennast ületama. 2. Teisena räägib Pausanias, kes teeb õhtumaises kultuuris püsima jäänud eristuse taevase ja maise (ehk
annaabi.ee 
