oma advokaadi vend. Jeff Thatcher läks otsekohe ettepoole, et näidata oma lähedust suure mehega ja lasta end tervel koolil kadestada. Tema hingele oleks olnud muusika teiste sosistamist kuulda. «Vaata teda, Jim! Ta läheb sinna. Vaata ometi! Ta kavatseb talle kätt anda; nüüd surub ta tema kätt. Pagana pihta, kas sa ei sooviks Jeff olla?» Mister Walters hakkas «end näitama» igasuguste ametlike askelduste ja toimetustega, «andes käske, tehes otsuseid, ja-gades juhtnööre siin-seal ja igal pool, kus võimaluse leidis. Raamatukoguhoidja «näitas end» sellega, et jooksis kaenlatäie raamatutega sinna-tänna ja tekitas rohkesti segadust, millest putukväikesed võimud lõbu tunnevad. Noored naisõpetajad «näitasid end», kummardudes leebelt õpilaste köhale, kes olid asja kõrvakiilu saanud, tõstes kenasti hoiatava sõrme halbade väikeste poiste poole ja silitades hellalt heade poiste päid. Noored
vähe tulevikule. Temal esineb nostalgiat tunduvalt rohkem kui sellel noorel inimesel. Väga eakas inimene tajub enda lõpu lähedust. Oletame, et inimene ( kõrges eas ) vaatab fotoalbumis enda vanu pilte või vaatab enda vanu fil- mikaadreid sündmusi, mil ta oli väga noor. Seda oleme ilmselt me kõik korra elus teinud. Selline ,,mineviku aja tunnetamine" või ,,nostalgia" ei ole võrreldav sellega kui inimene ise on vanades ae- gades ( sooritanud ajarännaku ) ja näeb kõike oma enda silmadega mitte ei ole mineviku aja va- hendajateks vana foto, film või muud selle taolist. Selleks peab inimene reaalselt rändama ajas. Võib ainult ettekujutada millised tundmused inimest valdavad kui ta rändab ajas minevikku või tu- levikku. Näha endaga seotud ( või mitte endaga seotud ) sündmusi pealt kas siis kõrvalt vaates või nii, et ta elab uuesti üle mineviku elamused
vähe tulevikule. Temal esineb nostalgiat tunduvalt rohkem kui sellel noorel inimesel. Väga eakas inimene tajub enda lõpu lähedust. Oletame, et inimene ( kõrges eas ) vaatab fotoalbumis enda vanu pilte või vaatab enda vanu fil- mikaadreid sündmusi, mil ta oli väga noor. Seda oleme ilmselt me kõik korra elus teinud. Selline ,,mineviku aja tunnetamine" või ,,nostalgia" ei ole võrreldav sellega kui inimene ise on vanades ae- gades ( sooritanud ajarännaku ) ja näeb kõike oma enda silmadega mitte ei ole mineviku aja va- hendajateks vana foto, film või muud selle taolist. Selleks peab inimene reaalselt rändama ajas. 16 Võib ainult ettekujutada millised tundmused inimest valdavad kui ta rändab ajas minevikku või tu- levikku. Näha endaga seotud ( või mitte endaga seotud ) sündmusi pealt kas siis kõrvalt vaates või nii, et ta elab uuesti üle mineviku elamused
vähe tulevikule. Temal esineb nostalgiat tunduvalt rohkem kui sellel noorel inimesel. Väga eakas inimene tajub enda lõpu lähedust. Oletame, et inimene ( kõrges eas ) vaatab fotoalbumis enda vanu pilte või vaatab enda vanu fil- mikaadreid – sündmusi, mil ta oli väga noor. Seda oleme ilmselt me kõik korra elus teinud. Selline „mineviku aja tunnetamine“ või „nostalgia“ ei ole võrreldav sellega kui inimene ise on vanades ae- gades ( sooritanud ajarännaku ) ja näeb kõike oma enda silmadega – mitte ei ole mineviku aja va- hendajateks vana foto, film või muud selle taolist. Selleks peab inimene reaalselt rändama ajas. Võib ainult ettekujutada millised tundmused inimest valdavad kui ta rändab ajas minevikku või tu- levikku. Näha endaga seotud ( või mitte endaga seotud ) sündmusi pealt kas siis kõrvalt vaates või nii, et ta elab uuesti üle mineviku elamused