ja ööd. Larsson oli Rootsis üsnagi tuntud igasuguse rassilise ja religioosse sallimatuse vastu võitleja ning see tõi kaasa temale ka palju ähvardusi. Larsson oli maksimalist, kes ei hoolinud oma tervisest ega võtnud teiste nõuandeid kuulda, ta suitses 60 sigaretti päevas ja oli täielik töönarkomaan, ainult töötas. Stieg Larsson oli peatoimetaja ja uuriv ajakirjanik ajakirjas Expo, enne tema surma. Ta oli vabaabielus naisega Eva Gabrielsson. Larsson suri väga noorlet, olles alles 50 aastane. Ta läks ühel täiesti tavalisel päeval tööle, aga tööl läks lift katki läinud ning ta pidi treppidest ronima 13 korrusele oma kabinetti, aga sai südamerabandus ja seal ta eluküünal kustus. Tema surm oli ootamatu ja kummaline juhtum. Enne surma mõni kuu oli ta jõudnud sõlmida lepingu ühe kirjastusega(läbi tutvuste, ükski kirjastus ei tahtnud algul ta raamatuid avaldada) et avaldada oma raamatud
triloogiast. Raamat ilmus 2005 aastal ning pälvis avalikkuse poolt kohe suure tähelepanu. 2006. aastal ilmus sarja teine osa ,,Tüdruk, kes mängis tulega" ning 2007. sarja kolmas ning ühtlasi ja viimane osa ,,Purustatud õhuloss". AUTOR Rootslane Stieg Larsson oli uuriv ajakirjanik, keda tunnustati kui paremäärmuslaste ja rassismi eksperti. See ei olnud ohutu tegevus, 32 aastat Larssoniga vabaabielu elanud Eva Gabrielsson tunnistab, et nad pidid kogu aeg jälgima ettevaatusabinõusid. Kui Larsson oli kirjutanud oma kolm romaani valmis, hakkas ta neid saatma kirjastustele. Üks teise järel tulid eitavad vastused, kuid lõpuks saatis ta ühe tuttava kaudu käsikirjad Rootsi ühte suurimasse kirjastusse Norstedts. See võttis ta loomingu vastu ning hakkas neid raamatuid trükkima. Kahjuks ei saanud Stieg Larsson häkkeritüdruku megaedust teada, kuna ta suri 2004 aastal, aasta
"Lohetätoveeringuga tüdruk" Stieg Larsson Referaat kirjandusteosest Aprill 2012 Kirjaniku CV Ees-ja perekonnanimi: Karl Stig-Erland Larsson Pseudonüüm: Stieg Larsson Sünniaeg ja koht: 15.08.1954, Skelleftehamn, Rootsi. Surmaaeg ja koht: 9.11.2004, Stockholm, Rootsi. Elukohad: Skelleftehamn, Bjursele küla, Umeå ja Stockholm. Perekonnaseis: Vabaabielu, partneriks Eva Gabrielsson. Haridus: Gümnaasiumiharidus. Töökohad: Vabakutseline fotograaf, graafiline disainer Rootsi suurimas uudisteagentuuris Tidningarnas Telegrambyrå, peatoimetaja ning ajakirjanik ajakirjanduslikes väljaannetes Fjärde Internationalen ning Expo, samuti kirjutas erinevatel eluperioodidel väljaannetele Fourth International ning Internationalen. Mida kirjutanud: Kirjutanud mitmeid artikleid ning raamatuid rassistlike organisatsioonide ja paremäärmuslaste tegevusest Rootsis,
Teema on aktuaalne olnud viimasel kolmel aastal, kuid kuna detailplaneering on arutelu all olnud juba 2008-ndast aastast, on töös kasutatud ka artikleid, mis on ilmunud varem kui kolm aastat tagasi. 1. Taust, planeeringu vastuolulisus Tallinna hipodroom (joon. 1) avati aastal 1923 Konstantin Pätsi poolt ning on sellest ajast saadik toiminud hobuste võidusõidurajana. 1994. aastal ostis Hipodroomi pankrotivarana rootsi suurärimees Mats Gabrielsson ja mõned aastad hiljem liitus temaga endine Eesti välisminister ja tuntud ärimees Jaan Manitski. 1999. aastal erastasid nad hipodroomi 15, 7 hektarise krundi ja 2009-ndal aastal algatati hipodroomi väljakolimise ja ala arendamisega seotud detailplaneering, mille koostas Tõnu Laigu (Alas 2009). Ärimeeste plaan on hipodroom Tallinna kesklinnast Saku valda kolida ja ehitada alale kortereid, büroosid, spordirajatisi ja mänguväljakuid, mis toob aga kaasa maa
Rootsiga ei olnud sõjas mitte Poola, mida esindas Seim, vaid ainult Poola kuningas. August Tugev pakkus Karl XII-le jälle läbirääkimisi. Karli kogenud nõuandjad soovitasid tal Poola kuningaga rahu sõlmida. Ent Karl jäi kangekaelseks ja nõudis Seimilt uue kuninga valimist. Enamik Poola aadlist lükkas selle tagasi. Poola-Leedu pidas end neutraalseks ning tahtis olla vahendajaks Karli ja Augusti vahel. Rootsi rünnak Poolale tegi Poola neutraalsuse võimatuks. Rootsi kantsler Bengt Gabrielsson Oxenstierna nägi võimalust, et Rootsi võiks olla Hispaania pärilussõjas vahekohtunikuks, selle asemel et sõda jätkata. Jaanuaris 1702 nihutas Rootsi väe kaugemale lõunasse Leetu. 23. märtsil 1702 lahkus Karl XII Leedust talvekorterist ning marssis sisse Päris-Poolasse. 14. mail 1702 alistus Varssavi võitluseta. Enne kui Karl jätkas oma marssi Krakówi suunas, nõuti poolakatelt suurt kontributsiooni. Teel Krakówisse põrkus Karl Poola-Saksi väega. 9
annaabi.ee 
