sajandi mõjukamaiks heliloojaiks. Ta kirjutas arvatava esimese saksa ooperi "Dafne", kuid selle muusika ei ole säilinud. Schütz laulis noorena kooris, hiljem läks Marburgi juurat ja etümoloogiat õppima. Pärast seda õppis ta Veneetsias muusikat koos Giovanni Gabrieliga. Ta sai tööd organistina, kuid kolis Dresdenisse, et töötada õukonna heliloojana. Seal oli ta oma elu lõpuni. Schütz suri rabanduse tõttu 87 aastaselt. Schützi teostel on märgatav mõju tema õpetajalt Gabrielilt ja Monteverdilt. Veel on tema muusikat mõjutanud 16. sajandi Madalmaade heliloojad. Tema tuntumad teosed on vaimulikud, ulatudes soolohäälest koos instrumentaalmuusikaga acapella koorimuusikani. Schützi muusika on lihtne ja mõneti karm. Ta oli üks viimastest heliloojatest, kes hakkas kirjutama modaalstiilis muusikat. Tema harmooniad tulenevad häälte kontrapunkti joondamisest. Ta kasutab oma muusikas ka ohtralt imitatsioone ja dissonantse
Araabia hõimud olid algselt polüteistlikud Muhamed oli edukas kaupmees, kes sai peaingel Gabrielilt läkituse ainujumala kuulutamiseks Alguses ei võeta ta sõnumit vastu, kuid 622 Mediinasse minekust algab moslemite aja- arvamine aga ka moslemi misjon Araablaste vallutustega seoses levib islam 711 jõuavad moslemid Indiasse ja Hispaaniasse Islami kaks peamist haru on shiitlus ja sunniitlus Shiidid Muhhamedi veresugulus on kaliifide valimisel tähtis Sunniidid kaliife peaks valima vaatamata sellele kas nad on Muhhamedi veresugulased või mitte (demokraatia)
mida tuntakse hellenismiperioodi nime all. VANA-ROOMA ANTIIKAEG (1000 eKr - 476 pKr) 11.Caesar- Vana-Rooma väejuht 12.Octavianus Augustus- Esimene Rooma keiser KESKAEG (5.-15 saj.) 13.Clodovech- Saali frankide kuningas aastast 481, hiljem kogu Frangi riigi kuningas. (Merovingide dünastiast) 14.Karl Suur- Frangi riigi kuningas alatest aastast 768, keiser aastast 800. 15.Muhamed- Meka kaupmees, Islamiusu kuulutaja, kes sai ilmutuse Gabrielilt, peaingel Džebrail. 16.Allah- Araabia keeles tõlgituna “Jumal” UUSAEG (16-18 saj.) 17. Dante Alighieri- Itaalia kirjanik ja poliitikategelane 18. Martin Luther-Saksa reformatsiooni elluviija. 19.Philipp Melanchton- Saksa humanist, koostas Augsburgi usutunnistuse. 20. Ignatius Loyola-Ordukindral, määrati ametisse 1541. 21. Louis XIII, Louis XIV- XIII (1610-surm), XIV (1643-1715) Olid Prantsusmaa kuningad 22. Richelieu-Kiriku- ja riigitegelane. Louis XVI abiline ja “parem
*Aastad arvestatakse alates maailma loomisest. Praegu on a. 5768, mis on liigaasta. Juudi pühad *Ros ha-sana uusaasta *Jam Kipur e Kohtumõistmise päev *Sukkot lehtmajade püha *Simhat Tora Toora rõõmupüha *Hanuka valguse püha *Pesah e paasapüha *Jom ha-soa veha-gvura holokausti ohvrite ja kangelaste mälestuspäev *Savuot e nädalate püha *Tesa be-av e 9. a. paast ISLAM *Araabia hõimud olid algselt polüteistlikud *Muhamed oli edukas kaupmees, kes sai peaingel Gabrielilt läkituse ainujumala kuulutamiseks *Alguses ei võeta ta sõnumit vastu, kuid 622 Mediinasse minekust algab moslemite aja- arvamine aga ka moslemi misjon *Araablaste vallutustega seoses levib islam *711 jõuavad moslemid Indiasse ja Hispaaniasse *Islami kaks peamist haru on shiitlus ja sunniitlus *Shiidid Muhhamedi veresugulus on kaliifide valimisel tähtis *Sunniidid kaliife peaks valima vaatamata sellele kas nad on Muhhamedi veresugulased või mitte (demokraatia) *8
abielu, ordinatsioon, viimne võidmine Protestantismis 2: ristimine ja armulaud Kristlikud pühad on peamiselt seotud Jeesuse Kristuse elu ja õpetusega Kristlusest on välja kasvanud ka liikumisi, mida ei peeta päris kristlikeks oma olemuselt: Jehoova tunnistajad, mormoonid jne Islam Araabia hõimud olid algselt polüteistlikud Muhamed oli edukas kaupmees, kes sai peaingel Gabrielilt läkituse ainujumala kuulutamiseks Alguses ei võeta ta sõnumit vastu, kuid 622 Mediinasse minekust algab moslemite aja-arvamine aga ka moslemi misjon Araablaste vallutustega seoses levib islam 711 jõuavad moslemid Indiasse ja Hispaaniasse Islami kaks peamist haru on shiitlus ja sunniitlus Shiidid Muhhamedi veresugulus on kaliifide valimisel tähtis
abielu, ordinatsioon, viimne võidmine Protestantismis 2: ristimine ja armulaud Kristlikud pühad on peamiselt seotud Jeesuse Kristuse elu ja õpetusega Kristlusest on välja kasvanud ka liikumisi, mida ei peeta päris kristlikeks oma olemuselt: Jehoova tunnistajad, mormoonid jne Islam Araabia hõimud olid algselt polüteistlikud Muhamed oli edukas kaupmees, kes sai peaingel Gabrielilt läkituse ainujumala kuulutamiseks Alguses ei võeta ta sõnumit vastu, kuid 622 Mediinasse minekust algab moslemite aja-arvamine aga ka moslemi misjon Araablaste vallutustega seoses levib islam 711 jõuavad moslemid Indiasse ja Hispaaniasse Islami kaks peamist haru on shiitlus ja sunniitlus Shiidid Muhhamedi veresugulus on kaliifide valimisel tähtis
Iseloomulikud tunnused alistumine; tekkis Araabia poolsaarel 7. sajand pKr; Allah oli enne kuujumal; palvetamine 5x päevas Meka poole; tähtis on roheline värv, sest Koraan oli palmilehetedel kirjas; Koraan õige vaid araabia keeles; judaism ja kristlus on Allahi eelnevad tööd Peasuunad puuduvad Pühakiri Koraan; kõik teistsugused pühakirjad hävitati Rajaja Muhammed ehk Mohammad; sündis 570. pKr Mekas; 40aastaselt sai ilmutuse ingel Gabrielilt Pühad paigad Meka, Mediina, Jeruuselemm; Kaaba tempel; Nutumüür Iseloomulikud riitused Meka poole palvetamine viis korda päevas; palverännak; paast üks kord aastas ramadani kuu jooksul Kristlus: Lunastusõpetus allumine Piiblile ning Jumala tahtele; armasta Jumalat kogu hingest, väest ja südamest; armasta kaasinimest nagu iseennast Kogudus umbes 2,2 miljardit inimest; kirik; ordud; kloostrites kas nunnad või mungad
r õh u j a i d , olgu need siis m i s t a h e s rahvusest. See tabas kaudselt ka tekkivat pmamaist kurnajatekihti. Siin-seal leidub Bornhöe jutustuses ka üsikuid vihjeid kaasaegseile parteitüidele ja rahvuslike jõdude killustumisele. Villuga sepapajas maadeldes üleb Tasuja talle kurvalt: «Vaata, nõda on eestlaste kõge paremad jõd ikka isekeskis tüitsenud ja endid üsikult võ orastest murda lasknud.» Samalaadseid mõteid kuuleme Gabrielilt kokkupuutel vaenlaste leeris tegutsevate talupoegadega. Ent siin ilmneb ütlasi ka Bornhöe ajalooline piiratus: üelt poolt teeb ta kauge mineviku kujud kaasaegsete mõete väjendajaks, omistades XIV ja XVI sajandi inimestele selliseid rahvusliku mõlemise jooni, teiselt poolt ei suuda ta õgesti mõsta vastuolusid ja nende süavamaid põjusi kaasaegses eesti üiskonnas, käitledes veel XIX sajandi lõul eesti rahvast nagu ütset tervikut ja taotledes ilmselt