Rahvuslikest gruppidest on palju Bantu hõime, mis hõlmavad Fangi, Punu, Nzeiby ja Mbede hõime. Kristlasi on 55% - 75%, lisaks animiste ja vähem kui 1% islamit.Gabon on jaotatud üheksaks maakonnaks. Gabonil on väike, umbes 5000 meheline sõjavägi. Rahaühik on Kesk Aafrika Frank. Tänapäeval on Gabon üks läänelikumaid ja arenenumaid Aafrika riike, tema edukus on samuti rajatud õlirikkusele, kuigi enamus riigist on kaetud vihmametsaga (85%) nagu eelnevalt mainitud. Gabonis on rannikutasandikud (20 300 meetrit merepinnast), mäed (kulmineerides 1575m kõrguse Mont Iboundjiga) ja savann idas. 2002. aastal kandis Bongo oma riigi kaardile, kui 11% riigi pindalast rahvuspargina, mis peaks seega olema suurim riigi ja rahvuspargi pindala vastavuselt. Gabonis on teed suhteliselt halvas korras, vähe on asfaltteid ja parem on liikuda osadele kaitsealadele ja piirkondadesse hoopis veeteid pidi, kuigi samas on ka veeliiklus vähe arenenud ja näeb vaid väiksemaid paate
Gabon Marta 2010 Gaboni Asukohast. · Gabon on riik Lääne-Aafrikas. · Piirneb põhjast Kameruni ja Ekvatoriaal- Guineaga ning idast ja lõunast Kongo Vabariigiga. · Lääneosas on riigil merepiir Atlandi ookeani Guinea lahega. Gaboni asukoht kaardil · Gabonis kehtib demokraatlik põhiseadus. · Gaboni suurus on ligi 270,000 km ², mille keskmine rahvaarv on 1.500.000. · Gaboni Pealinn on Libreville . Gaboni lipp · Lipp on horisontaalsete laidudega rohe-kolla-sinine trikoloor, sellel on ühendatud Prantsusmaa lipu- ja panaafrika värvid. · Kollane viitab nii päikesele, kui ka ekvaatorile, mis läbib roheliste metsade ja sinise ookeani vahel asuvat riiki. Gaboni vapp
välistatud!!! Brasiilia · Kallistatakse, suudeldakse põsele, patsutatakse selga. Muu maailm · Mehhikos ja Belgias suudeldakse ühe korra põsele. · Galapagose saarel suudlevad naised ühe korra ainult paremale põsele. · Polüneesias võetakse sõbra käed ja paitatakse nendega enda põski. · Tiibetis näidatakse üksteisele keelt. · Botswaanas nühitakse üksteise peopesasid ja sõrmi. · KeskAafrika Vabariik · Gabonis surutakse teise inimese kätt kahe käega. · Mongoolias maakoha inimesed vahetavad tervituse märgiks piipu. · PõhjaMosambiikis plaksutatakse kolm korda enne käsi, kui tervitatakse. · Omaanis pärast käe surumist mehed teevad silmad kinni musi üksteisele nina peale. · Tuvalus tervitades sugulased panevad oma näo vastu teise põske ja nuusivad. Kasutatud kirjandus · http://www.feeling24.ee/?Page=Article&ArticleID=251&Lang=EST 19.09.12
oma põski. · Tiibetis on väga viisakas, kui näen teist inimest siis näitad keelt. See tähendab, et sul ei ole mingeid kurje mõtteid. · Botswaanas nühitakse üksteise peopesasid ja sõrmi. · Kesk-Aafrika Vabariigis head sõbrad teevad parema käega plaksu, siis võtavad pöidla ja keskmise sõrmega teise inimese keskmise sõrme, ja siis napsavad teise inimese sõrme, nagu teevad nipsu vms. · Gabonis suruvad teise inimese kätt kahe käega. · Mongoolias maakoha inimesed vahetavad tervituse märgiks piipu. · Põhjapool Mosambiikis plaksutatakse kolm korda enne käsi, kui tervitatakse. · Omaanis pärast käe surumist mehed teevad silmad kinni musi üksteisele nina peale. · Tuvalus tervitades sugulased panevad oma näo vastu teise põske ja nuusivad.
ning USA tuumasaavutuste spionaaz NLiidu kasuks. Tulemusena arendas iga suurriik tuumatehnikat oma vajaduste ja võimaluste piires iseseisvalt. Näiteks, käivitati NLiidu esimene reaktor F-1 Moskvas detsembris 1946 ja Ühendkuningriigi reaktor GLEEP Harwellis augustis 1947. Kolmkümmend aastat Fermi reaktorist hiljem (1972) selgus, et inimene polnud siiski esimene tuumareaktori looja Maal. Juba 1,8 miljardit aastat tagasi käivitus looduses Oklo uraanirikastes settekivimites Aafrikas Gabonis vähemalt 17 tuumareaktorit. Need töötasid avariide ja olulise keskkonnasaasteta ning juhtisid end umbes miljoni aasta vältel, kuni lõpuks välja lülitusid. Esimestele katsetele järgnenud arengud Tuumarelvastuse ja sõjalaevade tuumajõuseadmete väljatöötamine soodustas ühtlasi mingil määral energiatootmiseks sobivate tuumareaktorite ja tuumkütusetsükli arengut. USA ja NL lõid tööstuskompleksid suurte 235U koguste rikastamiseks ja plutooniumi 239Pu tootmiseks, aga seega
Tulemusena arendas iga suurriik tuumatehnikat oma vajaduste ja võimaluste piires iseseisvalt. Näiteks, käivitati NLiidu esimene reaktor F-1 Moskvas detsembris 1946 ja Ühendkuningriigi reaktor GLEEP Harwellis augustis 1947. Kolmkümmend aastat Fermi reaktorist hiljem (1972) selgus, et inimene polnud siiski esimene tuumareaktori looja Maal. Juba 1,8 miljardit aastat tagasi käivitus looduses Oklo uraanirikastes settekivimites Aafrikas Gabonis vähemalt 17 tuumareaktorit. Need töötasid avariide ja olulise keskkonnasaasteta ning juhtisid end umbes miljoni aasta vältel, kuni lõpuks välja lülitusid. http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=58 1.4 Tuumaenergia head ja halvad küljed Kõige suuremaks probleemiks tuumaenergia kasutamise aja jookul on kujunenud tuumajäätmete ladustamine. Senini pole üheski riigis ainsatki head lahendust antud probleemile. Tuumajäätmetele peab leidma sobiva koha, kus neid saaks hoida kümneid
Arengumaades on see näitaja väga harva üle 1000kWh. Eri riikides on kasutatavate energialiikide osatähtsus erinev, sõltudes nii kohalikest energiavaradest kui ka energiamajanduse ülesehituse ja talitlemise iseärasustest. Arenenud riikides kasutatakse elektrienergia tootmiseks üldjuhul mitmeid erinevaid energiaallikaid. Paljudes riikides on märkimisväärselt suur tuumaenergia, mõnedes aga alternatiivenergia osatähtsus. Mitmetes arengumaades, näiteks Laoses, Kenyas, Gabonis, Etioopias, Kamerunis, Boliivias ja Angolas annavad hüdroelektrijaamad 70-80% kogu elektrienergiast. Tavaliselt ongi sellistes riikides vaid üks elektrijaam, kus toodetakse klogu riigi elektrienergia. Elektrienergiaga kauplemine on suhteliselt tagasihoidlik. Suurimad eksportijad on Prantsusmaa ja Kanada. Neist esimene müüb elektrit ümbritsevatesse Euroopa riikidesse, teine USA-sse.
USA tuumasaavutuste spionaaz NLiidu kasuks. Tulemusena arendas iga suurriik tuumatehnikat oma vajaduste ja võimaluste piires iseseisvalt. Näiteks, käivitati NLiidu esimene reaktor F-1 Moskvas detsembris 1946 ja Ühendkuningriigi reaktor GLEEP Harwellis augustis 1947. Kolmkümmend aastat Fermi reaktorist hiljem (1972) selgus, et inimene polnud siiski esimene tuumareaktori looja Maal. Juba 1,8 miljardit aastat tagasi käivitus looduses Oklo uraanirikastes settekivimites Aafrikas Gabonis vähemalt 17 tuumareaktorit. Need töötasid avariide ja olulise keskkonnasaasteta ning juhtisid end umbes miljoni aasta vältel, kuni lõpuks välja lülitusid. [7] 4.3. Esimestele katsetele järgnenud arengud Tuumarelvastuse ja sõjalaevade tuumajõuseadmete väljatöötamine soodustas ühtlasi mingil määral energiatootmiseks sobivate tuumareaktorite ja tuumkütusetsükli arengut. USA ja NL lõid
värsket või kuivanud taime meenutava tooni järgi. Mõnikord samastatakse loomi puhtalt värvuse järgi, näiteks mesilast ja püütonit. Loomi ja taimi mõistetakse vastavalt kultuurile väga erinevalt. Nt põllupidajad teavad ronka kui aiarüüstajat, jahimehed kui laibaõgijat. Seega ei saa klassifikatsiooniprintsiipi kunagi eelnevalt postuleerida. Klassifitseerimisel kasutatakse mõnikord päris uskumatuid seoseid. Fangid (Gabonis) peavad oravat ja teisi aukudes elavaid loomi rasedatele (ja ka vastsetele isadele) ohtlikuks, kuna loode võib looma jäljendama hakata ja mitte tahta kõhust välja tulla. Lisaks hulk muid aukude ja õõnsustega seonduvaid piiranguid. Hopid aga arvavad just vastupidi, et urus elavad loomad aitavad lapsel ruttu välja tulla. Välised põhjused klassifikatsioonide mittemõistmisel ongi need, mis seostuvad arusaamade ja kommetega, mida uurija ei pruugi teada
annaabi.ee 
