sassiisi. Juhtmete konstruktiivse tugevuse saamiseks terasalumiiniumjuhtmeid (terasest südamiku ümber on põimitud (pandud) alumiiniumtraadi kiud). NB! Galvaanielementide tekkimise vältimiseks peab alumiiniumjuhtmete ühenduskohti teiste metallidega (vask, teras) isoleerima niiskuse eest. Selleks lakkida või kokku sulatada. Alumiiniumjuhtmete ühenduskohad oksüüdist puhtana hoidmiseks peab katma nad vähemalt vaseliiniga. (Alumiiniummähised massilt on võrreldes vasega 2 korda kergemad. Gabariidilt suuremad juhtivuse arvel). Vask ja vasesulamid. Nende kasutamine juhtmaterjalina Vask on juhtme plastne punakaspruuni värvi metall. Vase tihedus g = 8,9 gr/cm3, sulamistemperatuur 1083oC. Elektrijuhtivus g = 57-69 M/W × mm2 (hõbedal g = 62,5 m/W × mm2). Vask kattub oksiidi kihiga, mis kaitseb korredeerumist. Vask toodetakse sulfiidsetest maakidest, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks, puhutakse läbi konverteris st. põletatakse välja
Juhtmete konstruktiivse tugevuse saamiseks terasalumiiniumjuhtmeid (terasest südamiku ümber on põimitud (pandud) alumiiniumtraadi kiud). NB! Galvaanielementide tekkimise vältimiseks peab alumiiniumjuhtmete ühenduskohti teiste metallidega (vask, teras) isoleerima niiskuse eest. Selleks lakkida või kokku sulatada. Alumiiniumjuhtmete ühenduskohad oksüüdist puhtana hoidmiseks peab katma nad vähemalt vaseliiniga. (Alumiiniummähised massilt on võrreldes vasega 2 korda kergemad. Gabariidilt suuremad juhtivuse arvel). 8. Peamised legeerivad elemendid alumiiniumisulameis. Berüllium, fosfor, kroom, magneesium, mangaan, nikkel, plii, raud, räni, tina, tsink, vask jne. Legeerelemendid Mg, Si, Cu, Zn tõstavad tugevusomadusi Mn, Cr tõstavad korrosioonikindlust Cu vähendab korrosioonikindlust Ti parandab pinnaomadusi 9. Alumiiniumsulamite termotöötlus. Termotöödeldavuse põhjal liigitatakse Al sulamid kahte gruppi:
hammastega hammasrattast ,mille sees pöörleb väliste hammastega hammasratas . Imi- ja survepool on eraldatud sirbikujulise eralduselemendiga ,mis asetseb välise ja sisemise hammasratta vahel. Välise hammasratta ja pumba korpuse vahe tihendatakse tihendiga , mis surutakse vastu välihammasratast vedruga . Imi ja survepoolt eraldav sirbikujuline element on diametraalselt teisaldatav vastavalt pumba pöörlemissuunale .Sisemise hambumisega pumbad on gabariidilt väiksemad ja rohkem vastupidavamad kulumisele kui välishambumisega hammasrataspumbad.. Reverseeritavad hammasrataspumbad . Kui laeva peamasin on reverseeritav ja pump saab liikumise väntvõllilt, siis reversi tegemisel hakkab õlipump töötama vastassuunas .Imi- ja survepool vahelduvad st. õli hakkab voolama vastassuunas. Selle vältimiseks varustatakse sellised pumbad kahe imi - ja kahe surveklapiga . (vt. loengu joon.) 1 ja 2. Imiklapid , 3. ja 4. Surveklapid .