Päike - mass 33000x Maa; läbimõõt 109x Maa. Tohutu energiaallikas, N=4*10^26W, Maani jõuab 1:2*10^9 sellest. Astronoomias on Päike tüüpiline keskmine täht. Ta on tegelikult hõõguv gaaskera, koosneb ioniseeritud gaasist, plasmast. Tema sisemuses toimub pidev termotuumareaktsioon. Kuna mass on väga suur, on ka gravitatsioon väga suur g~280N/m^2, mistõttu on Päikese sisemuses tohutu rõhk (p=2*10^12 atm) ehk termotuumareaktsioonis ei toimu plahvatust. Temperatuur sisemuses t=1.5*10^7 K, pinnal t=5500K. Põhielement reaktsioonis on H (10% juba reageerinud He'ks). Keskmine tihedus p=1400kg/m^3. Termotuumareaktsiooni tulemusena reageerib igas sekundis 4,4*10^6 t H
sellepärast, et ta paikneb meile palju lähemal.(Robin Kerrod "Tähetark") Päike, kaheksa planeeti ja kõik nende kaaslastega pöörlevad ümber oma telje nagu vurrkannid. Maakera teeb ühe täispöörde ööpäeva jooksul, keereldes hämmastava, 1670 kilomeetrise tunnikiirusega.(Heikki Oja "Põhjanael") Päike on kõigist teistest Päikesesüsteemi kehadest erinev tulikuum gaaskera. Päikese pinnakihi temperatuur on u 5500°, tema keskmes tõuseb temperatuur 15 miljoni kraadini. Päike kiirgab kosmosesse tohutult energiat valguse ja soojusena. Väikese osa kogukiirgusest moodustavad nähtamatud röntgenikiirgus ja ultraviolettkiirgus. Päike on ainuke Päikesesüsteemi taevakeha, mis kiirgab ise valgust, teised vaid peegeldavad päikesevalgust.( Robin Kerrod "Tähetark") Päikese keskmes on temperatuur 15 miljonit kraadi ja rõhk üle
Pärast kütuse lõppemist tõmbuvad nad tasapisi kokku, muutudes lõpuks valgeteks kääbusteks, mille läbimõõt on võrreldav Maa läbimõõduga, tihedus aga miljon korda suurem. Selline täht kiirgab väga vähe ning võib omaenda sisemise energia varal elada veel miljardeid aastaid. 27)Millisesse masside vahemikku kuuluvad "normaalsed" peajada tähed? 0,1-50 päikese massi 28)Milliste füüsikaliste protsessidega on see vahemik piiratud? Kui gaasipilvest eralduva gaaskera mass on väga suur, üle 100 Päikese massi, näitavad võrrandid, et stabiilset seisundit ei saabu ja tähte ei teki. Ta jaguneb juba enne vesiniku süttimist mitmeks eraldi keraks. Kui aga tekkinud tähe mass on alla kümnendiku Päikese massist, siis on kiirguse lahkumine nii lihtne, et tähe sisetemp ei tõusegi 10 miljoni kraadini. 29)Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Kuna ainult noovade ja supernoovade abil on võimalik sünteesid rauast raskemaid
Et külm gaas jahtub väga aeglaselt, võtab selline täheteke kohutavalt palju aega. Kui aga suur gaasipilv on juba kokku tõmbumas, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ja muud tihedust suurendavad protsessid. Mida tihedam on gaas, seda kiiremini ta jahtub ja mingil momendil kujunevad kokkutõmbuvas pilves suhteliselt väikesed tihendid. Need nn. gloobulid (lad. globulos -- kerake) sobivad juba meie gaaskera võrrandeisse ning vastavalt programmeeritud arvuti asub nende elukäiku jälgima. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist. Me ei näe tekkivat tähte -- ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine
isegi väga madala temperatuuri korral tasakaalustab siserõhk gravitatsiooni. Et külm gaas jahtub väga aeglaselt, võtab selline täheteke kohutavalt palju aega. Kui aga suur gaasipilv on juba kokku tõmbumas, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ja muud tihedust suurendavad protsessid. Mida tihedam on gaas, seda kiiremini ta jahtub ja mingil momendil kujunevad kokkutõmbuvas pilves suhteliselt väikesed tihendid. Need nn. gloobulid (lad. globulos -- kerake) sobivad gaaskera võrrandeisse ning vastavalt programmeeritud arvuti asub nende elukäiku jälgima. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist. Me ei näe tekkivat tähte -- ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve
näeme. Päike paistab suurema ja heledamana kui öötähed sellepärast, et ta paikneb meile palju lähemal. Päike, kaheksa planeeti ja kõik nende kaaslastega pöörlevad ümber oma telje nagu vurrkannid. Maakera teeb ühe täispöörde ööpäeva jooksul, keereldes hämmastava, 1670 kilomeetrise tunnikiirusega. Päike on kõigist teistest Päikesesüsteemi kehadest erinev tulikuum gaaskera. Päikese pinnakihi temperatuur on u 5500°, tema keskmes tõuseb temperatuur 15 miljoni kraadini. Päike kiirgab kosmosesse tohutult energiat valguse ja soojusena. Väikese osa kogukiirgusest moodustavad nähtamatud röntgenikiirgus ja ultraviolettkiirgus. Päike on ainuke Päikesesüsteemi taevakeha, mis kiirgab ise valgust, teised vaid peegeldavad päikesevalgust. Päikese keskmes on temperatuur 15 miljonit kraadi ja rõhk üle saja miljardi korra suurem õhurõhust maapinnal
Nende erilisused.. 10. Hiidplaneetide üldiseloomustus ja iga planeedi erilisus. 11. Iseloomusta: 1. Asteroide 2. Komeete(kohustuslik ka joonis) 3. Meteoore, meteoriite PÄIKE Massilt on Maast 330 000 x suurem. Kogu Päikesesüsteemi taevakehade massist on ta 750x suurem. Läbimõõt on 109x suurem. Tohutu energiaallikas. Maani jõuab sellest 1/2miljardik. Astronoomias on Päikene keskmine täht (massilt, läbimõõdult ja temperatuurilt). Tegelikult on ta hüüguv gaaskera(plasma), kus toimub pidevalt termotuumareaktsioon. Päike koosneb põhiliselt vesinikust, 10% on heeliumit, lagunemiste tulemustena ka raske metalle on väga vähe. Reaktsioon on toimunud 4-5 miljardit aastat, samapalju toimub veel. Massilt u pool vesinikku on reageerinud. Päikese keskmine tihedus on suhteliselt väike. 1400 kg/kuupmeetri kohta. Tsentris aga kuskil 100x suurem. Gravitatsiooni jõud on Päikesel umbes 280x suurem. Kõigi selle tulemusena termotuumareaktsioon ei plahvata
annaabi.ee 
