Mida edukamad on autotootjad keskkonnasõbralikemate autode kasutuselevõtus, seda rohkem annab stimuleerimissüsteem neile soodustust ehk niinimetatud heitkoguse üliühikuid. Kui tootjad ei täida seatud sihteesmärke, on neil kohustus maksta lisatasu iga grammi eest, mis ületab kilomeetri kohta seatud piirnormi. Täidetud peab olema 2020 a. KUS ON VÕIMALIK CO2 KINNIPÜÜDA? Ligikaudu 60% CO2 -heitest toimub püsiobjektidest: suurtest elektrijaamadest, nafta destilleerimis tehastest, gaasitöötlus- Elektrijaam ja tööstusettevõtetest. CO2 kinnipüüdmine on hästi tuntud tehnoloogia mitmes tööstusharus, kus juba praegu lahutatakse CO2 muudest gaasidest. Käesoleval ajal heidetakse CO2 kas lihtsalt õhku või puhastatakse seda nt karastusjookide tootmisel kasutatava ülipuhta CO2 saamiseks. Sellist teholoogiat ei ole veel, mis sobiks CO2 püüdejaam
minimeeriks mõju maailma kliimale. Üleminekuperioodil jääb praegune energiasüsteem peamiselt samaks, vaja on rakendada vaid uusi infrastruktuure, nt varustada elektrijaamad ja suured tööstusettevõtted CO2 kinnipüüdmiseks ja panilasse toimetamiseks vajalike seadmete ja torujuhtmetega. 3.1KUIDAS JA KUS ON VÕIMALIK CO2 KINNIPÜÜDA? Ligikaudu 60% CO2 -heitest toimub püsiobjektidest: suurtest elektrijaamadest, naftadestilleerimistehastest, gaasitöötlus- ja tööstusettevõtetest. Enamasti on neist eralduvate suitsugaaside CO2 - sisaldus väike (515%). Üks võimalustest süsinikdioksiidiheite vähendamiseks on lahutada CO2 muudest suitsugaasidest, tekitades voo, mis sisaldab nt 90% CO2. Teine võimalus on lahutada süsinik enne põletamist, nii nagu siis, kui maagaasist (CH4) toodetakse vesinikku ja süsinikdioksiidi. CO2 kinnipüüdmine on hästi tuntud tehnoloogia mitmes tööstusharus, kus juba praegu
keemiliselt – orgaaniliste lahuste kasutamine, mis reageerivad pesutornis, füüsikaliste meetoditega füüsikaline absorptsioon – lahustamine puhtas vees suure rõhu all. On võimalik eraldatud CO2 kasutada näiteks tahke jää tootmisel, koos ammoniaagiga karbamiidi tootmisel, karastusjookide tootmisel jne. Kõik fossilsed kütused sisaldavad süsiniku, kütuse põletamisel reageerib süsinik õhuhapnikuga ja tekib CO2 . 60% CO2 -heitest toimub püsiobjektidest (elektrijaamad, gaasitöötlus etc). CO2 heitmist atmosfääri saab vältida, kui süsinik enne või pärast põletamist kõrvaldada. Püüda kinni ja pumbata maapõue (maa-alusesse panilasse) ja seal hoida. “Panila” – “tühi” (ammendatud) nafta- või gaasiväli, kivisöelasund või põhjaveekiht. Ookeani ladustamine Jäätmed, jäätmete liigid, prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid
orgaaniliste lahuste kasutamine, mis reageerivad pesutormis, füüsikaliste meetoditega füüsikaline absorptsioon lahustamine puhtas vees suure rõhu all. On võimalik eraldatud CO2 kasutada näiteks tahke jää tootmisel, koos ammoniaagiga karbamiidi tootmisel jne. Maasse tagasi Kõik fossilsed kütused sisaldavad süsiniku, kütuse põletamisel reageerib süsinik õhuhapnikuga ja tekib CO2. 60% CO2-heitest toimub püsiobjektidest (elektrijaamad, gaasitöötlus etc) CO2 heitmist atmosfääri saab vältida, kui süsinik enne või pärast põletamist kõrvaldada Püüda kinni ja pumbata maapõue (maa-alusesse panilasse) ja seal hoida "panila" "tühi" (ammendatud) nafta- või gaasiväli, kivisöelasund või põhjaveekiht Õhu koostis ja saasteallikad: on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu. Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%)
annaabi.ee 
