(meteoriidid). Hõõrdejõud mõjub ka molekulidevahelise tõmbejõu tõttu (ideaalselt siledate pindade puhul). Kui ära jätta molekulidevaheline tõmbejõud, laguneksid neist koosnevad kehad laiali, kui seda tõmbejõudu poleks, siis poleks võimalik ka nende kehade tekkimine. Selline on minu arvamus, mis juhtuks, kui hõõrdejõudu poleks või see äkitselt ära kaoks. Umbes taoline hõõrdumiseta olukord võiks valitseda gaasipilves (kus muid kehi pole), mis hõljub maailmaruumis. Terje Strazdins G1L
Neurontäht- koosneb ainult neutronitest Pulsarid- tähed, mille kiirgus jõuab meieni lühiajalise impulsina (alla 1s) Prototäht-> punane hiid-> supernoova-> neutrontäht-> must auk Must auk- ruumipiirkond (objekt) , mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski, isegi valgus ei pääse sellest välja ja seepärast ei ole seda võimalik näha, tema olemasolu saab tuvastada vaid tänu tugevale gravitatsiooniväljale. Kaksiktäht- selle moodustavad kaks teineteise ümber tiirlevat tähte. Gaasipilves moodustavad enamuse kaksikpilve, kus üks jääb vähem märgatavamaks. Kahe kääbustähe tiirlemisel väga lähestikku väga suurel kiirusel tekib gaasi voolamine tähtede vahel mis omakorda põhjustab termoplahvatus ja tulemuseks on noova Noova- tähtede heleduse suurenemine (tähed jäävad alles ja plahvatus võib korduda) Must auk tekib kui tähe mass on üle 3,0 päikese massist 5 Galaktikate teke
ära, vaid jõuab Maale. Kui meteoriidi mass on suurem kui 100t siis jääb temast Maakoorde plahvatuskraater. Meteoriidid (nagu ma metoorid) koosnevad suurem osa rauast, hapnikust, ränist ja mangaanist; leidub ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi. 6. Kirjelda tähtede tekkimist, arengut ja hävingut. V: Kuna kosmiline gaas on hõre, peab teda algselt kokku suruma, et tekiks täht. Kokkutõmbunud gaasipilves tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrkumised ja teised protsessid, mis tihedust suurendavad. Siis tekivad temasse väikesed tihendid e gloobulid mis on tingitud tiheda gaasi jahtumisest. Kui gaasipilv kokku tõmbub siis tema keskosa soojeneb (sellisel juhul me tema kiirgust ei näe, kuna külma pilve katteloor takistab kiirte levikut). Kuna täht aina kasvab suuremaks ja ka kuumemaks ning kiired muutuvad tugevamaks. Saabub hetk, kus kiirgus jõuab läbi pilvede
kordub iga 29,5 päeva tagant, faas, mille käigus Kuu teeb Maalt vaadates täistiiru Päikese suhtes Varjutused- päikesevarjutus tekib, kui kuu jääb maa ja päikese vahele. Kuuvarjutus tekib, kui Maa jääb päikese ja kuu vahele, on täielik varjutus, ringikujuline ja osaline varjutus Päikesesüsteemi koostis, ehitus ja tekkimise hüpoteesid- koosneb päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud objektidest, galaktikas iseenda raskuse mõjul kokku tõmbuma hakanud gaasipilves. Suurem osa gaasist koondus pilve keskele, tekkis päike, gaas koondus Päikese ümber olevasse kettasse, kus tekkisid väikesed tihendid ning nendest hakkasid moodustuma planeedid ja nende kaaslased. Keskses on Päike, suured objektid tiirlevad ümber päikese, päikese lähedla olevad kehad liiguvad kiiremini, sest neile mõjuv gravitatsioonijõud on suurem Päike ja teised tähed- tähed on ise valgust kiirgavad taevakehad, mille
Peaaegu kõik kuud tiirlevad sünkroonis planeediga ehk neil on alati sama poole planeedile pööratud (nagu Kuul). Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto). Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. 4 Päikesesüsteemi tekkimine Päikesesüsteem tekkis umbes 5 miljardit aastat tagasi Galaktikas iseenda raskuse mõjul kokku tõmbuma hakanud gaasipilves. Pilve läbimõõt oli 4 valgusaastat. Umbes 70% sellest oli vesinik, 30% heelium, 1% moodustasid raskemad elemendid (peamiselt hapnik, süsinik, räni ja metallid). Suurem osa gaasist koondus pilve keskele, kus hakkas tekkima Päike. Et kokkutõmbuva pilve pöörlemiskiirus suurenes nagu piruetti sooritaval iluuisutajal ja pilv muutus üha lapikumaks, ei koondunud kogu gaas Päikesesse, vaid seda ümbritsevas kettas
Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile. Sellised galaktikate omavahelised kokkupuuted võivad lõppeda galaktikate ühinemisega. · Tähed ja nende evolutsioon - Enamus tähti (näit. Päike) tekib külmas tolmu- gaasipilves. Gravitatsioonijõu ja välise kuuma gaasi rõhu mõjul tiheneb gaasipilv galaktilises magnetväljas kiududeks. Gravitatsiooni mõjul kokkutõmbuv pilv kuumeneb seestpoolt ja täht hakkab kiirgama infrapunases spektriosas. Termotuumareaktsioonid algavad siis, kui tähe temperatuur on tõusnud 10 miljoni kelvinini. Siis lakkab kokkutõmbumine, sest siserõhk tasakaalustab gravitatsioonijõu. Kokkutõmbumise faasile järgneb stabiilne olek
võimsate teleskoopide abil kosmosest Maale jõudvat kiirgust, näiteks valgust, raadiolaineid ja röntgenkiiri. Tähe valgus läbib aasa jooksul 9,5 miljardit kilomeetrit. Seda vahemaad nimetatakse valgusaastaks. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Teleskoobis paistva kauge tähe valgusel on meieni jõudmiseks kulunud võib-olla tuhandeid aastaid. Universumis on miljardeid galaktikaid. Enamik teadlasi usub, et galaktikad tekkisid miljardeid aastaid tagasi gaasipilves, mis moodustus võimsa plahvatuse tagajärjel seda n imetatakse Suure Paugu teooriaks. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umber 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Paisumine on vaadeldav Hubble´i seose kaudu mis ütleb, et mida kaugemale mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist
teleskoopide abil kosmosest Maale jõudvat kiirgust, näiteks valgust, raadiolaineid ja röntgenkiiri. Tähe valgus läbib aasa jooksul 9,5 miljardit kilomeetrit. Seda vahemaad nimetatakse valgusaastaks. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Teleskoobis paistva kauge tähe valgusel on meieni jõudmiseks kulunud võib-olla tuhandeid aastaid. Universumis on miljardeid galaktikaid. Enamik teadlasi usub, et galaktikad tekkisid miljardeid aastaid tagasi gaasipilves, mis moodustus võimsa plahvatuse tagajärjel seda n imetatakse Suure Paugu teooriaks. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umber 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Paisumine on vaadeldav Hubble´i seose kaudu mis ütleb, et mida kaugemale mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub
on tähte kokku suruv gravitatsioonijõud täpselt sama suur kui termotuumareaktsioonide käigus vabaneva ja tähest välja suunduva energia (kvantide) rõhumisjõud. Tähtede evolutsioon Tähe „elukaar“ koosneb järgmistest etappidest: I. Universumis leidub piirkondi (ürgtähtede jäänused), mis on täidetud külma ja hõreda gaasiga. Siiski ületab sellise gaasipilve tihedus kordades Universumi keskmist. II. Gaasiosakeste soojusliikumise tõttu tekivad gaasipilves tihedamad piirkonnad, mis hakkavad tänu oma gravitatsioonile iseeneslikult kasvama. III. Tiheneva pilve potentsiaalne energia kahaneb ning vabaneb soojusena – gaasikera temperatuur hakkab kasvama – sünnib prototäht. IV. Prototäht tiheneb, tema pinnatemperatuur ja ka sisetemperatuur suurenevad. Teatud hetkel saavutatakse prototähe sisemuses tingimused, mis on vajalikud termotuumareaktsioonide käivitamiseks – prototähest saab „päris“ täht. V
annaabi.ee 
