NEPTUUN Rasmus Roos NEPTUUN · Kaheksas ning viimane planeet päikesesüsteemis · Nagu gaasilistele planeetidele kohane, esinevad seal tormid, mis võivad ulatuda 2000 km/h · Nimetatud Vana-Kreeka vetejumala Neptunuse järgi ANDMED · Diameeter: 49 532 km · Mass: 1,0243x10^26 · Atmosfääri temperatuur: -214*C · Ööpäev: 16 tundi ja 7 minutit · Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat · Kaaslaste arv: 13 AVASTAMINE · Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier · Le Verrieri poolt antud arvutuste järgi avastas planeedi saksa
NEPTUUN Rasmus Roos NEPTUUN · Kaheksas ning viimane planeet päikesesüsteemis · Nagu gaasilistele planeetidele kohane, esinevad seal tormid, mis võivad ulatuda 2000 km/h · Nimetatud Vana-Kreeka vetejumala Neptunuse järgi ANDMED · Diameeter: 49 532 km · Mass: 1,0243x10^26 · Atmosfääri temperatuur: -214*C · Ööpäev: 16 tundi ja 7 minutit · Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat · Kaaslaste arv: 13 AVASTAMINE · Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier · Le Verrieri poolt antud arvutuste järgi avastas planeedi saksa
Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt- ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass, veeauru osarõhu ja temaga samal temperatuuril küllastunud veeauru osarõhu suhe. Kastepunkt on temperatuur, milleni õhk või gaas peab jahtuma, et temas sisalduv veearu muutuks küllastunuks Ilmastikunähtused- sademed, udu, äike, rahe, härmatis, virmalised Vedelike omadused:voolavus ja pindpinevus- vedelikule on omane võimalus voolata, võtta anuma kuju, nad on tiheduselt sarnasemad tahketele kui gaasilistele ainetele, nad on raskesti kokku surutavad ning molekulid saavad liikuda vaid neile antud ruumalas, molekulid paiknevad korrapäratult ning vedelikele o omane pindpinevus. Pindpinevus on vedeliku omadus kokku tõmbuda ning omandada võimalikult väikest pindala, selle tulemusena üritab vedelik võtta kera kuju. Sisehõõre on vedeliku voolamisel tekkiv takistus. Difusioon- aine ülekandumine kõrge konstntratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda.
Sisemuses hakkavad tekkima termotuuma protsessid, sest sisemuses on miljoneid kraade. Vesinik põleb heeliumiks. Lõpuks vallandub kiirguse rõhk väljapoole. Täht saab valmis ja hakkab kiirgama. Sellega kaasnes tohutu lööklaine. See pühib eelplaneetidelt gaasilised kettad ära kaugemale. Nii tekkisid tahked planeedid (merkuur, veenus, maa ja phaeton) Phaeton- umbes miljard aastat tagasi hävis asteroidiga kokku põrgates. Gaasilised ümbrised, mis lükati kaugemale, andsid gaasilistele hiiglastele seda veel juurde. Sammuti said nad ,,kivi klibu", sellepärast on neil palju kaaslasi ja rõngaid. NB! Pluuto on erineva, kuna on kõige kaugemal, paksu jää kihi all ja tal on peaaegu samasuur kaaaslane Charon. Seni teadaolevad andmed on saadud kivimite uuringust ja taeva kehadelt tulnude kiirguste uurimisel. Universumi teke. Suur Pauk: Umbes 13,5- 15 miljardit a. Tagasi tekkis ühestpunktist (singulaarsusest) universum. Suur
o Raudmeteoriidid - Koosnevad rauast ja niklist, sarnanevad raud-nikkel tüüpi asteroididega. o Kivi-raudmeteoriidid - Koosnevad rauast ja kivimitest, sarnanevad kivi-raud asteroididega. o Kondriidid - Sarnanevad oma koostiselt kiviste ( Maa sarnaste ) planeetide koorega. o Süsinikkondriidid - Sarnanevad koostiselt Päikese koostisele, kuid sisaldavad vähem gaase. Sarnanevad jäätunud gaasilistele asteroididele o Akondriidid - Sarnanevad Maa purskekivimitega ja pärinevad arvatavasti kas Kuult või Marsilt. Raudmeteoriidid Kivi-raudmeteoriidid Kondriidid 12 Süsinik kondriidid Akondriidid 3.5 Kraatrid
Raudmeteoriidid - koosnevad rauast ja niklist, sarnanevad raud-nikkel tüüpi asteroididega 18 Kivi-raudmeteoriidid - koosnevad rauast ja kivimitest, sarnanevad kivi-raud asteroididega 19 Kondriidid - sarnanevad oma koostiselt kiviste (Maa sarnaste) planeetide koorega 20 Süsinik-kondriidid - sarnanevad koostiselt Päikese koostisele, kuid sisaldavad vähem gaase; sarnanevad jäätunud gaasilistele asteroididele 21 18 http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/meteorites.html 19 Ibid. 20 Ibid. 21 Ibid. Akondriidid - sarnanevad Maa purskekivimitega ja pärinevad arvatavasti kuult 22 20 22 Ibid. 21 Lisa 2: Küsimustik Tere! Olen 11B klassi õpilane Katre Küppar
§36. Rõhk, Pascali seadus, Archimedese seadus. Vedelatele ja gaasilistele kehadele on isel. see, et nad ei avalda vastupanu nihkele, seepärast muutub nende kuju kui tahes väikeste jõudude mõjul. Vedeliku või gaasi ruumala muutmiseks aga peab neile rakendama lõplikke välisjõudusid. Ruumala muutudes tekivad vedelikus või gaasis elastsusjõud, mis lõpptulemusena tasakaalus-tavad välisjõudude mõju. Vedelike ja gaaside elastsusom. avalduvad selles, et nende osade vahel, aga samuti nendega kok-kupuutes olevatele kehadele mõjuvad jõud, mille suurus sõltub
annaabi.ee 
