Kasutatakse elektrotehnikas: 1. Tsingitud teras - juhtmed, latid. 2. Väikekabariidilistes kondensaatorites tsingiga metalliseeritud paberit (vaakumis Zn aurudes). 3. Kõvade joodiste sulamite koostises. Metallkatete pealekandmine: · kuumalt s.o. sulametalli vanni kastmine; · galvaaniline - metallisoolade lahuses saadakse ühtlasem ja tugevamalt seotud kiht põhimetalliga. Kulu ökonoomsem kui kastmisel; · metalliseerimine s.o. metallisaatori gaasileegis sulatamine ja metalltraadi pinnale pritsimine (sama el. Kaarleegis + suruõhujoas); · plakeerimine - kiht valtsitakse kaitstava metalli pinnale. Elektrotehnikas kasutatavad vääris-ja haruldased metallid Plaatina (Pl) oksüdeerib alates 540°C, lisanditega sulam alates 900°C. Vastupidav kontsentreeritud hapetele ja alustele. Tihedus - 21,44 gr/sm³ Sulamistemperatuur - 1773oC Eritakistus r = 0,105 W × mm²/m Hea plastilisus - foolium d = 5 mm - traat f = 3 mm
mittehügroskoopne, vastupidav nii närilistele kui putukatele, ei sisalda ohtlikke, lenduvaid ega kantserogeenseid aineid, ei soodusta hallituse ega bakterite teket ja levikut. Klaasvilla peamiseks tooraineks on 80% ulatuseks taaskasutatav klaas, kvartsliiva, sooda, dolomiit jne. Klaasvill valmib sulaklaasi juhtimise teel kiiresti pöörlevasse trumlisse, kust väljuvad peened klaasijoad. Gaasileegis kuumutades venitatakse klaasijoad veelgi pikemaks ning peenemaks, juuspeente klaaskiude koos hoidmiseks lisatakse sideainet. Nii klaas- kui kivivillakiudusid hoiab koos sama sideaine (formal-dehüüdvaigud), mis püsib tempe-ratuurini 200 kraadi ning temperatuuril 250 kraadi võib juba lenduda. Kui sideainet pole, ei seisa vill koos: ta pudeneb laiali või vajub kokku. Villa kiud ise aga sulavad kõrgematel temperatuuridel: klaasvillakiud 680 kraadi juures.
aatomeid määratakse registreerides nende poolt kiiratava kiirguse intensiivsust. AAS mõõdab I0 ja I erinevust, kui esialgne valgus on läinud läbi proovi ja detekteeritud. AES mõõdab aatomite kiirgusenergiat pärast nende ergastamist kas valguse või soojusega. Kui AES-il mõõdetakse aatomite poolt emiteeritava kiirguse intensiivsust, siis AAS-il mõõdetakse aatomite poolt neelatava kiirguse intensiivsust. AES-i puhul aatomid ergastatakse (tavaliselt gaasileegis), AAS-is ergastatakse ka, aga seda tehakse vastava elemendi lambiga. Kiiratavas spektris on tavaliselt rohkem spektrijooni kui neeldumisspektris (kuigi jooned langevad kokku). Põhjus: lambiga ei saa nii vinget ergastust kui AES vahenditega (AASi puhul on puudu just lühema lainepikkusega, s.t. suurema sagedusega jooned). 153. Millised osakesed AAS leegis esinevad, millised on need mille hulka saame registreerida, millised segavad?
annaabi.ee 
