kui ka Browni liikumine vedelikus või gaasis paiknevate mikroskoopiliste tahke aine kübemete kaootiline liikumine, mis on põhjustatud molekulide põrgetest vastu neid aineosakesi. -Boltzmanni kulgliikumise võrrand. Süsteemi vabadusastmete arvuks nimetatakse minimaalset koordinaatide arvu, mis on vajalik süsteemi oleku üheseks määramiseks. 28.Avogadro seadus.Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Avogadro seadus. Võrdsel rõhul, ruumalal ja temperatuuril sisaldavad kõik gaasikogused ühepalju molekule. Avogadro seadust kasutades saab näiteks hinnata paljude ainete keemilist koostist ilma nende mikrostruktuuri uurimata. üks mool ainet 6,02 1023 molekuli Avogadro arv molekuli. Avogadro arvu ja Boltzmanni konstandi korrutist nimetatakse universaalseks gaasikonstandiks: Ideaalgaasi olekuvõrrand (Clapeyroni - Mendelejevi võrrand) seob omavahel gaasi olekuparameetreid: rõhku p , ruumala V ja temperatuuri T kujul: p V = z R T , kus z on gaasi
Selgitused atsetüleeni tarbimise kohta. “AGA” ballooni puhul peab teadma, kui palju sealt on võimalik atsetüleeni kätte saada. Juuresolev tabel selgitab, mitu liitrit atsetüleeni tunnis saab kätte erineva suurusega balloonidest. Kui atsetüleeni võetakse välja liiga palju, tuleb koos sellega välja ka atsetoon ja tekib nn. sülitamisefekt. Kui balloonid on paketis, siis tuleb avada kõikide balloonide ventiilid. Maksimaalsed eri suurusega atsetüleeniballoonidest saadavad gaasikogused Balloonid Suurim atsetüleenikogus l/h (liitrit tunnis) (maht liitrites) Tavalise toatemperatuuri juures Alla 0º C A-5 350 250 A-20...21 650 500 A-40...41 1300 800
7) kT Valemist on näha, et mingis gaasikoguses sisalduvate molekulide arv on määratud ainuüksi selle gaasikoguse rõhu, ruumala ja temperatuuriga. Molekulide arv ei sõltu üldse sellest, missuguse gaasiga on tegemist, sest valem (9.7) ei sisalda mingeid gaasi koostisega seotud suurusi, nagu näiteks ühe molekuli mass. Valemist (9.7) järeldub Avogadro seadus. Avogadro seadus. Võrdsel rõhul, ruumalal ja temperatuuril sisaldavad kõik gaasikogused ühepalju molekule. Avogadro seadust kasutades saab näiteks hinnata paljude ainete keemilist koostist ilma nende mikrostruktuuri uurimata. Näiteks – kui omavahel reageerivad võrdsel rõhul ja temperatuuril üks liiter hapnikku ja kaks liitrit vesinikku, siis pärast reaktsioonil tekkinud veeauru jahutamist esialgsele ruumalale ja esialgse rõhu taastamist on selle veeauru ruumala alati kaks liitrit. See tähendab, et ühe hapnikumolekuli ja kahe vesinikumolekuli kohta tekib