algselt kasutusele sel põhjusel, et nad ei teadnud, mis värvi need tähed oleksid, kui me neid palja silmaga näeksime, ning pruun ei ole valguse nähtava spektri värv. Hiidtähed 3 Hiidtähed on Päikesest 10 kuni 100 korda suuremad ning 10 kuni 1000 korda heledamad tähed. Universumis on ülihiiud ja punased hiiud. Neid on suhteliselt vähe. Punased hiiud on vanad tähed, mis väliste gaasikihtide jahtumise ja paisumise tõttu on muutunud 10 kuni 100 korda suuremaks. Nad on oma vesinikuvarud tuumkütusena ära kasutanud ja nüüd sünteesivad heeliumist süsinikku. Päikesest saab punane hiid umbes 5 miljardi aasta pärast. Ülihiiud saavad kõige suurematest tähtedest, mis laienevad edasi. Ülihiiud on on Päikesest kuni 500 korda suuremad. Nende tuumas on nii suur rõhk, et seal saavad toimuda süsinikust raua sünteesimise reaktsioonid. Üks suurimaid teadaolevaid tähti on
Atmosfäärirõhk mingil kõrgusel h on tingitud nende kehade massidega ning pöördvõrdeline erineb vähe(<<). Pulsseeriva amplituudiga l n n seal asuvate gaasikihtide kaalust. Tähistame 2 n 2
Bougueri seadusele (6.1) kus k ja k on monokromaatilise ja integraalse kiire nõrgenemise tegurid. Nende konstantsuse (lainepikkusest sõltumatuse) korral saab valem (6.1) integreerimisel lihtsa eksponetsiaalvormi, mis väljendab gaasikihti paksusega l läbivat suhtelise kiirguse hulka. Seega integraalsele kiirgusele (6.2) Kuna gaasikihtide tagasipeegeldus (albeedo) on suhteliselt väike, siis võetakse tehniliste ülesannete puhul tagasipeegeldustegur R=0 ja kihi neeldumistegur ning mustsusaste leitakse valemiga (6.3) Valem (6.3) on rakendatav hallile kiirgusele. Selektiivse kiirguse puhul on (6.2) ja (6.3) rakendatavad ainult monokromaatilises vormis ning kiire nõrgenemise tegur k muutub olenevalt lainepikkusest väga suurtes piirides (ribaspekter). Peale selle tuleb
hõre atmosfäär, vähe kaaslasi või nende puudumine. Maa Mass on 6x10 astmel 24 kg. Raadius on 6370 km, keskmine tihedus (roo) on 5500 kg/kuupmeetrit (maa tuumas võib tihedus ulatude kuskil 1100 kg/kuupmeetrit) Atmosfäär on keskmise tihedusega ja koosneb 78% lämmastikust, 20% hapnikust. Ta on elukeskkonna alus, kaitseb meid: meteooride eest, mitmesuguste kiirguste eest (UV kiirgus, räntgenkiirgus); toimub konvektsioon (gaasikihtide segunemine), mille tõttu ei teki suuri temp kõikumisi. Maa korral on tähtis ka vee olemasolu. Kuu Diameeter on 4x väiksem kui maal, mass aga 81 x väiksem. Merkuur On ligilähedaselt sama suur kui Kuu. 0,4 Maa läbimõõtu. Massilt 0,06. Atmosfäär puudub, seetõttu on ööpäevane temperatuuride vahemik 600C, päeval plus 430C, öösel miinus 180C. Pinnavormilt sarnaneb kuuga: rõngsmäed ja kivikõrbed ja meteoriidikaatreid. Pöörlemistelg on risti, puuduvad aastaajad.
Poorsus suurendab materjali soojusisolatsiooni omadusi, niiskus aga halvendab. Sisehõõre on nähtus, mis avaldub vedelike ja gaaside võimest takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Vedelike sisehõõre seletub molekulaarjõududega . Nende toimel tõmbavad kiiremini liikuvad vedelikukihid kaasa aeglasemalt liikuvaid kihte ja kaotavad niiviisi oma liikumisenergiat. Gaaside sisehõõre seletub asjaoluga, et molekulide soojusliikumine põhjustab erisuguse kiirusega liikuvate gaasikihtide vahel molekulide vahetust, mistõttu kiiremini liikuvast kihist aeglasemalt liikuvasse kihti siirduvad molekulid suurendavad selle molekulide keskmist kiirust ( õigemini -liikumissuunalist impulssi ). Küsimused: 1. Tahkistes, vedelikes ja gaasides on aineosakesed pidevas liikimises. Millistes agregaatolekutes on osakeste liikumistee pikkus suurem (väiksem) ? 2. Difusiooni põhjutab molekulide ......... . 3. Difusioon on kõige aeglase (kiirem) .....
dT/dx - temperatuurigradient. Soojusjuhtivustegur avaldub i k 8R 1/2 _= T , (13) 3 d2 µ 3 kus i - molekulide vabadusastmete arv. Oluline meeles pidada - soojusjuhtivustegur on võrdeline ruutjuurega temperatuurist ega olene rõhust. Fourier' valem kehtib ka vedelike ja tahkete kehade puhul. (3) Sisehõõrdumine e. viskoossus. Ülekanduvaks substantsiks on impulss. Gaasi laminaarsel voolamisel tekib gaasikihtide vahel sise-hõõrdejõud, mis avaldub Newtoni valemiga du F = dS , (14) d x kus - sisehõõrdetegur e. dünaamiline viskoossus, du/dx - kiiruse gradient. Sisehõõrdetegur avaldub 2 m R = T 1/2 . (15) 3 d2 µ 3
Tingimusest f´ (v)=0 saab leida valemi vt=2kT/m. Jaotusfunk. võimaldab arvutada ka keskmise kiiruse v k ja ruutkes-kmise kiiruse vrk Ruutkeskmine kiirus on kõige suurem kolme ise-loomuliku kiiruse hulgas. See määrab molekuli keskmise ken. en. Kõige väiksem on vr. vk=v =0 vf(v)dv=8kT/m. vrk=v2 = =0 v2f(v)dv=3kT/m. §65. Baromeetriline valem. Atm.rõhk mingil kõrgusel h on tingitud kõrgemal asuvate gaasikihtide kaalust. Tähistame rõhu kõrgusel h tähega p. Siis rõhk kõrgusel h+dh on p+dp, kusjuures dh pos.-ele väärtusele vastab dp neg. väärtus, sest kõrgemal asuvate atmkihti-de kaal ning järelikult ka rõhk vähenevad kõrgusega. Rõhkude p ja p+dp vahe on võrdne ühikulise põhjapindalaga silindris kõrgusega dh sisalduva gaas kaaluga: p-(p+dp)=gdh, kus on gaasi tihedus kõrgusel h. Siit dp=-gdh. Kui temp. on konst., annab võrrandi dp/p=-µg/RT*dh integreerimine lnp=-µgh/RT+lnC
annaabi.ee 
