kuni rõhk silindris on ühtlustunud sisseantava õhu rõhiuga. Intervalle sisse- ja väljalaskeklappide avanemise ja sulgemise vahel nimetatakse mootori gaasijaotusfaasideks ning nende kujutamist vastavalt vända pöördenurgale gaasijaotuse ringdiagrammiks (joonis 2) 2. Kahetaktilise mootori gaasijaotus. Kahetaktilise mootori gaasijaotus erineb neljataktilise mootori gaasijaotusest põhjalikult. Gaasijaotusseadmetest puuduvad mootori gaasijaotusklapid (sisse- ja väljalaskeklapp) või on mootor varustatud ainult väljalaskeklapiga, sest kütuse põlemiseks vajalik õhk juhitakse silindrisse hülsi olevate läbipuhkeakende kaudu. Töötanud gaasi eemaldatakse silindrist väljalaskeakende või väljalaskeklapi kaudu. Jääkgasi hulka silindris hinnatakse jääkgaasiteguriga r, mis väljendab jääkgaasi ja silindrisse juhitud värske õhu kaalulist suhet. Kui neljataktilisel mootoril on jääkgaasitegur väike (r = 0,03..
I takt. Toimub väntvõlli esimesel pöördel, kolvi liikumisel alumise surnud seisu suunas. Kolvi allaliikumisel tekib silindris alarõhk. Selle tagajärjel imetakse silindrisse läbi sisselaskeklapi värske atmosfäärirõhul õhk. Sundlaadimisega mootoritel surutakse õhk silindrisse mootori ülelaaduriga. II takt Komprimeerimine e survetakt, toimub väntvõlli esimesel pöördel, kui kolb liigub alumisest surnud seisust ülemise surnud seisu suunas. Gaasijaotusklapid on suletud. Selle takti ajal toimub diiselmootoris õhu kokkusurumine, mistõttu tõuseb õhu temperatuur. Takti lõpuperioodil pritsitakse silindrisse kütus, mis segunemisel kõrge temperatuurini komprimeeritud õhuga süttib isesüüte teel. Kolvi ülemise surnud seisu piirkonnas toimub küttesegu põlemine. III takt Paisumine e töötakt, toimub väntvõlli teise pöörde esimesel poolel. Gaasijaotusklapid on suletud. Põlemisprotsessile järgneb gaaside kõrge rõhu toimel
Klappe avavad nookurid, mida juhitakse läbi tõukuri, mis istub põhimõttelisalt jagajavõlli peal. Jagajavõll pannakse tööle läbi väntvõlli. Jagajavõllil on tavalisel laevamootoril neli nukka. Nukad on sisselaske-, väljalaskeklapi jaoks,kütusepumba ja käivituse jaoks. Reverseevitaval mootoril on aga kokku kaheksa nukka. Selleks üldiselt peab jagajavõlli nihutama. 30.Kahe taktilne-Gaasijaotus seadmetest puuduvad mootori gaasijaotusklapid(sisse- ja väljalaskeklapp) või on mootor varustatudainult väljalaskeklapiga, sest kütuse põlemiseks vajalik õhk juhitakse silindrisse hülsis olevate läbipuhumisakende kaudu. Töötanud gaasid eemaldatakse silindrist väljalaskeakende või väljalaskeklapi kaudu.Aknaid avab ja sulgeb kolb oma üles-alla liikumisel, väljalaskeklapigamootoril aga vastav ülekandemehhanism (mehhaaniline võihüdrauliline) nukkvõllilt