kottide ning karpide valmistamisel, näitab kui suurt jõudu on vaja materjali venitamiseks 1 m võrra, ühikuks N/m, suur rebimistugevus on polüetüleenil (80 kN/m), väike tsellofaanil ja PEt-l (14 kN/M) · Venivus näitab, kui palju materjal venib enne katkemist, % algpikkuse kohta, venivus 150% tähendab, et materjal venis poole pikemaks enne katkemist · Jäikus oluline pakendamisseadmetes · Gaaside läbilaskvus N2, CO2 ja O2 läbilaskvus, mõõdetakse gaasihulka cm3, mis läbib 1 m2 suuruse pinna 24 tunni jooksul (cm3/m2/24h) · Veeauru läbilaskvus mõõdetakse g/m2/24h. Materjalide läbilaskvus veeauru suhtes erineb nende gaasi läbilaskvusest. Veeauru liikumine läbi pakkematerjali toimub kuini tasakaalu saabumiseni pakendi sees ja väliskeskkonnas. · Lõhna läbilaskvus oluline lõhna kao vältimiseks · Libisevus materjali pinna omadus libiseda kokkupuutes teise materjali või seadme pinnaga.
pea see olema soojuslikult isoleeritud, võib toimuda siseenergia vahetus süsteemiväliste kehadega. Energia jäävuse seadust, kirja panduna protsesside kohta, kus võib esineda 16 mehhaanilise energia ja siseenergia vastastikuseid üleminekuid, samuti siseenergia vahetust süsteemiväliste kehadega, nimetatakse termodünaamika esimeseks aluseks e. põhiseaduseks. Vaatleme mingit gaasihulka kummiballoonis. Olgu see olnud pikemat aega kindla tempera- tuuriga keskkonnas, nii et gaas on omandanud tasakaaluoleku. Viime ballooni nüüd veidi ( T võrra) kõrgema temperatuuriga keskkonda. Gaas hakkab soojenema, selle rõhk tõuseb (valem (5.1)), suurenenud rõhujõu toimel balloon paisub, tehes tööd välisrõhu jõu ja kummikile elastsusjõu vastu. Uue tasakaaluolukorra väljakujunemisel on süsteem saanud
jagatakse saadud summa molekulide arvuga ning leitakse tulemusest ruutjuur. Kuigi ruutkeskmine kiirus erineb keskmisest kiirusest (on sellest ca 9% suurem), ei hakka me nende vahel vahet tegema. Ideaalse gaasi omadusi saab kirjeldada, kasutades molrkulide masse, impulsse, keskmist kiirust jne. Neid suurusi nimetatakse mikroparameetriteks (kirjeldavad mikroosakesi). Mikroparameetreid on keeruline määrata, sellepärast kasutatakse nende asemel makroparameetreid, suurusi, mis kirjeldavad gaasihulka tervikuna. Nendeks on temperatuur, rõhk ja ruumala. Mikro- ja makroparameetrid on omavahel kindlal viisil seotud On kindlaks tehtud, et gaasikoguse temperatuur on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga E k . Seepärast öeldaksegi, et temperatuur on molekulide 38 liikumisenergia mõõduks. Gaasikoguse rõhk on samuti võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga.
annaabi.ee 
