RT p – rõhk v – ruumala m – gaasi mass R – gaasi kontstant T – gaasi temperatur Kulunud gaasihulga leian algupärase ja hilisema gaasi masside vahega m m1 m2 115 10 5 0,6 69 10 5 m1 90,64 kg 259,8 293 76121,4 66 10 5 0,6 39,6 10 5 m2 52,88kg 259,8 288 74882,4 ning kulutatud gaasihulk m 90,64 52,88 37,76kg Vastus Kulutatud gaasi mass on 37,76 kg Ülesanne12 Kompressoris, mille tootlikkus on q = 320 Nm3 tunnis, surutakse õhk kokku rõhuni p = 10 bar ülerõhku. Kui palju eraldub õhes tunnis kompressori järeljahutis vett, kui siseneva õhu temperatuur t1 = 16 °C ja suhteline niiskus a = 60%. Suruõhu temperatuur järeljahutis väljumisel t2 = 28 °C ja suhteline niiskus b = 28 %. Vastus anda liitrit/tunnis. Lahendus
•Mool ja molaarmass (+ mõõtühikud) § Mool on ainehulga mõõtühik, milles sisaldub 6,0×1023 (Avogadro arv) samasugust osakest (molekuli, aatomit) Molaarmass µ on 1 mooli aine mass kilogrammides •Termodünaamiline süsteem, selle tasakaaluolek ja oleku määravad põhiparameetrid Termodünaamiline süsteem on soojusnähtuste seisukohast vaadeldav kehade kogum (nt. Gaasihulk, terasvarb, vedelikuhulk jne.), mis koosneb väga suurest arvust osakestest, milles toimub energiavahetus. Tasakaaluolekuks nimetatakse olekut, milles muutumatute välistingimuste korral süsteem võib viibida lõpmatult kaua (süsteemi kõigil parameetritel on kindlad väärtused). Termodünaamilised põhiparameetrid on makroskoopilised suurused (makroparameetrid) • Rõhk p, ruumala V, temperatuur T
jäävuse seaduse konkreetne väljendus termiliste Tasakaaluolek süsteemi tõenäoliseim olek. Sinna protsesside korral. jõudes ei ole süsteemil enam võimalik kasulikku tööd teha. Olgu soojust mitteläbilaskvate seintega silindrisse Pöörduv protsess protsess, milles süsteem ei eemaldu paigutatud teatud gaasihulk. Gaasi poolt avaldatavat tasakaaluolekust seega on tegu üksteisele lõpmata lähedaste tasakaaluolekute jadaga. Mittepöörduvate rõhku P tasakaalustab koormus, mis asub protsesside tasakaaluolekute vahel on lõplikud vahed. Gaasi pöörduval paisumisel järgib gaasi rõhk täpselt
tasakaaluolekus, seepärast nimetatakse neid ka oleku parameetriteks. Ühe või mitme termodünaamilise parameetri muutumine süsteemis on termodünaamiline protsess. Idealiseeritud lõpmata aeglast protsessi, mille korral kõik vaheolekud on tasakaalulised, nimetatakse tasakaaluliseks protsessiks. Üldjuhul võib termodünaamilisel süsteemil olla väga palju termodünaamilisi parameetreid. Lihtsaim termodünaamiline süsteem on mingi gaasihulk (massiga m). Ideaalse gaasi mudeli piires on sellise süsteemi olek määratud vaid kolme termodünaamilise parameetriga: ruumala V, rõhk p ja temperatuur T. Nende kolme parameetri väärtuste komplektiga on antud gaasihulga olek täielikult määratud. Gaasi rumala on määratud anuma ruumalaga, milles gaas asub. Rõhu mõiste on tuttav hüdrodünaamikast; gaasi rõhu kujunemise mehhanismi ja temperatuuri mõistega tutvume järgmises alapunktis.
Süttimisel põleb kõigepealt ära klapi eboniittihend, seejärel põlevad ära ülejäänud detailid. Reduktori süttimisel tuleb viivitamatult sulgeda ballooni ventiil. Et vältida reduktori süttimist, tuleb ballooni ventiil alati avada pikkamööda ning jälgida, et reduktori pinnal ei oleks tolmu ega õli. Suure tarbimise korral võib balloonis olev niiskus muutuda jääks ja ummistada kõrgrõhukambri väljavooluavad, põletisse voolav gaasihulk väheneb või katkeb hoopis. Eriti kiirelt toimub külmumine, kui õhutemperatuur on 0º C ümber. Külmunud reduktor sulatatakse lahti puhta kuuma vee või auruga, lahtise tule kasutamine soojendamiseks on rangelt keelatud. Reduktori ekspluateerimisel võib hakata gaas lekkima. Klapi ebatiheda sulgumise tõttu voolab gaas madalrõhukambrisse, mistõttu kambris ja voolikutes tõuseb rõhk ning mittekorras kaitseklapi korral võib membraan või voolikud puruneda
annaabi.ee 
