on taastuv energiaallikas. Miinuspoolel on sõltuvus ilmastikuoludest. Riik on jõudnud elektri tootmisel oma laeni ja peaks otsima mõningaid alternatiivseid energiaallikaid. Hea lahendus Norrale oleksid veel tuulikud, sest Norra on avatud meretuultele ja rannikumerre annaks paigaldada võimsaid tuuleparke, mis rahuldaksid riigi energiavajadust. Varem kaeti elektritarbimise kasv uute hüdroelektrijaamade rajamisega, kuid 1990. aastatel otsustas valitsus ehitada kaks gaasielektrijaama. Gaasienergia kasutuselevõtt Norras on sellest ajast peale olnud kuum vaidlusteema, mis on tekitanud keskkonnakaitsjate tugeva vastuseisu. Kütustest toodetakse naftat. Peamine toornafta leiukoht on Põhjameres. Nafta pumpamine ning selle saaduste töötlemine on nüüd juba läbi paari aastakümne olnud üheks peamiseks tööstusharuks. Norra on üks arvestatavamaid nimesid Euroopa kütuseturul. Teisel kohal on loodusliku gaasi tootmine. Nii nafta kui gaas on tähtsad ekspordiartiklid.
m pV= M RT p-rõhk, V-ruumala, T-temperatuur, m-gaasikogus-mass, M-, R-universaalne gaasikonstatn. 7. Termodünaamika I printsiip. On energiajäävuse seadus soojusprotsesside jaoks ja kirjeldab süsteemi siseenergia muutumist töö ja U2 U1 soojusülekande kaudu. - =Q-A (U-süsteemi siseenergia, Q-soojushulk, A-töö) Gaasi siseenergiamuut on võrdne gaasile antud soojushulgaga ja gaasi poolt sooritatud töö vahega. Gaasienergia kujutab endast summat, mille liidetavateks on 1) molekulide soojusliikumise geneetiline energia (kõik liikumised) ja 2) molekulide vastasmõju potensiaalne energia (üld juhul molekulide siseenergia. Gaasi siseenergiat saab muuta 1) töö kaudu, 2) soojusülekande teel ja 3) kiiruse kaudu. 8. Isoprotsessid gaasides, seosed olekuparameetrite vahel isoprotsessidel. On tasakaaluline protsess, mille käigus gaasi mass ja üks oleku parameetritest ei muutu. m m
elamu kohta. Elamutes kasutati maagaasi nii ruumide kütteks (korteritepõhised gaasikatlad), vee soojendamiseks kui ka gaasipliitides. Kõikides hoonetes oli lisaks gaasile ka lisakütte võimalus ahjudega või kaminaga. Lisakütet kasutati kõikides gaasiga varustatud elamutes külmal ajal talveperioodil. Keskmine gaasieritarbimine köetava pinna ruutmeetri kohta oli 14,6 m3/(m2·a) (st. hälve 9,7 m3/(m2·a), vt. Joonis 11.3 vasakul). Arvestades maagaasi kütteväärtust 9,3 kWh/m3, on gaasienergia erikulu suurused toodud Joonis 11.3 paremal. 35 350 Gaasi eritarbimine, m /(m •a) Gaasienergiaeritarbimine, 2
annaabi.ee 
