kivimitükikesed ja gaasid. Esinemine: 1. laamade servaalad (laamade lahknemine; ookeaniline laam sukeldub mandrilise alla) 2. ,,Kuuma täpi" piirkond laamade keskel esinevad kuumad täpid, kus kuum vedel aine ,,sulatab" maakoorde augu. Nt. Hawaii saared, täpselt seletada ei osata. Vulkaani kuju ja purske iseloom sõltuvad magma (laava) omadustest. Kuju järgi liigitatakse: I. Kihtvulkaan kasvab kõrgusesse. Laava on räni- ja gaasiderohke, pursked lühiajalised, kuid järsud. Laava võib tarduda ka lõõris (tekib kork), gaaside kogunemisel kork purustatakse. Nim. ka happeline e. graniitne laava. II. Kilpvulkaan pigem lame, esineb rohkem ookeanides. Laava voolab rahulikult, aeglaselt, aga pidevalt. Laava ise on aluseline e. basaltne. Suuri purskeid ei ole, räni- ja gaasidevaene. Liigitus purskesageduse järgi: 1. aktiivsed Etna, Kljutsi 2
3) Vulkaanid on turismi asukohad 4) Geotermaalenergia 5) Saab suveniire moodustada vulkaanilistest kivimitest. Kilpvulkaan: Kujuliselt madal, lai. Need on ookeanides (peamiselt). Magma: basaltne, vedel, räni ja gaasidevaene, kiiresti voolav, rahulik purse, plahvatust ei kaasne, voolab rahulikult, voolab mitu kuud järjest. Kihtvulkaan: Tüüpiline koonusekujuline vulkaan. Koosneb pursetekihtidest. Peamiselt asetsevad mandritel. Magma: Graniitne magma, mis on paks, räni ja gaasiderohke ja aeglaselt voolav ja purse on sageli plahvatusohtlik. Kihtvulkaanil on: Kraater, lõõr, laava mis voolab juba ülevalt alla ja magmakolle, mis on vulkaanisees. Gaasid ja tuhk tulevad ülevalt lõõrist välja. Maavärinad: Neid piirkondi kus sageli esinevad maavärinad, nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks. Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest ning toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Maavärinad esinevad Vaikse
(tulikuum vedel mass), kivimitükikesed ja gaasid. Esinemine: · Laamade servaalad (ookeanilise ja mandrilise sukeldumine, lahku liikumine) · "Kuuma täpi piirkond" - Laamade keskel esinevad kuumad täpid, kus kuum aine "sulatab" maakoorde augu (nt nii on tekkinud Hawaii saared) Vulkaanide kuju ja purskeiseloom sõltuvad magma(laava) omadustest. · Kihtvulkaan (kuhik on kõrge, kihilise ehitusega) kasvab kõrgusesse, sest laava on räni- ja gaasiderohke. Pursked on lühiajalised, kuid järsud. Laava võib tarduda ka lõõris tekib kork ette. Kui gaase on palju, siis kork purustatakse, purskab. Happeline ehk graniitne laava. · Kilpvulkaan (ei kasva kõrgusesse, kasvab laiusesse). Esineb rohkem ookeanides, nt Island. Laava voolab rahulikult, aeglaselt ja pidevalt. Laava ise on aluseline ehk basaltne. Räni- ja gaasidevaene. 3 erinevust: · Kuju · Laava on: aluseline või happeline
tavaliselt toimub iseeneslik paranemine. Viirused ja bakterid põhjustavad harva kauakestvat kõhulahtisust (keskmiselt umbes nädal), erandina tekitavad algloomad pikemaajalisemat seedetrakti korratust. Ägeda ja kroonilise kõhulahtisuse piir on ~3 nädalat. Imikute mittenakkuslik kõhulahtisus: Elu esimesel poolaastal on roojamise sagedus suurem (näiteks rinnapiimatoidul laps võib roojata peale iga toitmiskorda). Enamasti on imikute nädalaid kestva vedela ja gaasiderohke väljaheite taga soolebakterite omavaheline ebakõla. Sageli esinev roheka tooniga väljaheide on peamiselt põhjustatud bilirubiini soolesisese lõhustumise muutusest, kus oma roll on teatud bakteritel. Mikroobide ainevahetusel on vägagi oluline osa inimese seedetrakti talitluse regulatsioonil, näiteks aitavad nad sapphappe- ühendeid, valgujääke ja teatud suhkruid lammutada jne. Seedimise korrigeerimiseks sobivad probiootikumid, mis aitavad bakterite suhted tasakaalu viia
annaabi.ee 
