Arutlus võib põhineda hoopis teistsugusel varjatud eeldusel: Kui sajab 7nj, siis sajab seitsmevennapäeval. 8.6.4. Kui seitsmevennapäeval sajab, siis sajab 7nj. Seitse nädalat on järjest kuiva ilma. Seitsmevennapäeval ei sadanud. (S7vp S7nj) & ¬S7njp ¬S7 vp (MT) Kui kuiva ilma oli 7nj, siis kindlasti ei sadanud 7nj. Kui kontekstiga on kõik korras (nt mitte- sadamise periood) siis võib küll nii järeldada. HÜPOTEETILINE süllogism: AB Kui Gaaga on hani, siis on ta lind. BC Kui Gaaga on lind, siis ta muneb. AC Kui Gaaga on hani, siis ta muneb. (A B) & (B C) A C Hüpoteetilise süllogismi järelduseks on tingiv lause. ÜLESANDEID 8.7. Kui Erichil on sõbratar (S) ja tema naine on sellest teadlik (N), siis on Erichil perekonnas probleeme (P). Kui Erichil on kodus probleeme, siis ta joob (J). (S & N P) & (P J) (S & N J)
Tehke selgeks, millega neljast võimalikust variandist on tegemist. Kahel juhul süllogism kehtib: siis, kui esineb aluse jaatus (modus ponens) või tagajärje eitus (modus tollens). Kahel juhul süllogism ei tööta: siis kui esineb tagajärje jaatus või aluse eitus. • Korrektse süllogismi puhul sõnastage lõppjäreldus. Kui süllogism ei tööta, siis midagi järeldada ei saa. PUHAS HÜPOTEETILINE SÜLLOGISM Puhta hüpoteetilise süllogismi järelduseks on tingiv väide. Nt Kui Gaaga on hani, siis on ta lind. A → B Kui Gaaga on lind, siis ta muneb. B → C J: kui Gaaga on hani, siis ta muneb. ∴ A → C Valemina: A → B, B → C ⊨ A → C Saab näidata, et selline arutlusskeem kehtib ka materiaalsete implikatsioonide korral ning sellepärast on puhas hüpoteetiline süllogism ka lausearvutuse tuletusreegel (vt tabel 9.1). Selle kinnituseks koostame tabeli 10.5. Tabel 10.5. Tõeväärtustabelite abil on võimalik tõestada lausearvutusliku hüpoteetilise
variandist on tegemist. Kahel juhul süllogism kehtib: siis, kui esineb aluse jaatus (modus ponens) või tagajärje eitus (modus tollens). Kahel juhul süllogism ei tööta: siis kui esineb tagajärje jaatus või aluse eitus. · Korrektse süllogismi puhul sõnastage lõppjäreldus. Kui süllogism ei tööta, siis midagi järeldada ei saa. PUHAS HÜPOTEETILINE SÜLLOGISM Puhta hüpoteetilise süllogismi järelduseks on tingiv väide. Nt Kui Gaaga on hani, siis on ta lind. AB Kui Gaaga on lind, siis ta muneb. BC J: kui Gaaga on hani, siis ta muneb. AC Valemina: A B, B C A C Saab näidata, et selline arutlusskeem kehtib ka materiaalsete implikatsioonide korral ning sellepärast on puhas hüpoteetiline süllogism ka lausearvutuse tuletusreegel (vt tabel 9.1). Selle kinnituseks koostame tabeli 10.5. Tabel 10.5
annaabi.ee 
