Norra Kongeriket Norge Pindala: 324 000 km² Rahvaarv: 4 400 000 Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: 19 maakonda (fylke`t) Pealinn: Oslo Rahaühik: Kroon Linnastumine: 76% Sündimus: 13 Suremus: 10 Keskmine eluiga: 78 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 35 Teeninduse % SKP- st 62 SKP $/in. 27 400 Eksportkaubad naftatooted, kemikaalid, metallid, puit Norrale on iseloomulik suur põhja-lõuna-suunaline ulatus: põhjapoolseima
Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. 2. Haldusjaotus Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke): 1. Akershus 2. Aust-Agder 3. Buskerud 4. Finnmark 5. Hedmark 6. Hordaland 7. Møre og Romsdal 8. Nordland 9. Nord-Trøndelag 10. Oppland 11. Oslo 12. Østfold 13. Rogaland 14. Sogn og Fjordane 15. Sør-Trøndelag 16. Telemark 17. Troms 18. Vest-Agder 19. Vestfold Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454.
Janar Käos Norra Rahvastiku tihedus: 16 in/km²(01.01.2008 seisuga) Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V (ei oma poliitilist võimu) Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltberg Poliitiline süsteem: Formaalselt on Norra parlamentaarse demokraatliku valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke). Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Rahaühik: Kroon (NOK) 1 kroon = 100 ööri Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg GEOGRAAFILINE ASEND Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium
Looduskaitse 1. jaanuaril 2006 oli Norra põhiosas 753 looduskaitseala kogupindalaga 3846 km², mis vastab 1,2 protsendile pindalast. Lisaks on Svalbardil 21 looduskaitseala, mille kogupindala on 25 314 km² ehk 41,5% Svalbardi pindalast. 15 Norras on 36 rahvusparki, neist 7 Svalbardil. Norra põhiosas hõlmavad rahvuspargid 22 000 km², Svalbardi rahvuspargid hõlmavad 14 500 km². Haldusjaotus Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke): 1. Akershus 2. Aust-Agder 3. Buskerud 4. Finnmark 5. Hedmark 6. Hordaland 7. Møre og Romsdal 8. Nordland 9. Nord-Trøndelag 10. Oppland 11. Oslo 12. Østfold 13. Rogaland 14. Sogn og Fjordane 15. Sør-Trøndelag 16. Telemark 17. Troms 18. Vest-Agder 19. Vestfold Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks.Neid on 454. Inimareng Norra on ÜRO inimarengu indeksi poolest maailma riikide seas esikohal.
kiriku liikmed. Luterlus on riigiusk. Aastast 2005 on võimul Jens Stoltenbergi teine valitsus. Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse Erinevalt naabermaadest Rootsist ja Soomest ei ole Norra astunud Euroopa Liitu, kuid erinevalt nendest on ta NATO liige. Norra teeb naabermaadega koostööd Põhjamaade Nõukogu raames. Pealinn Norra pealinn on alates 1814. aastast Oslo. Haldusjaotus Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke): 1. Akershus 2. Aust-Agder 3. Buskerud 4. Finnmark 5. Hedmark 6. Hordaland 7. Møre og Romsdal 8. Nordland 9. Nord-Trøndelag 10. Oppland 11. Oslo 12. Østfold 13. Rogaland 14. Sogn og Fjordane 15. Sør-Trøndelag 16. Telemark 17. Troms 18. Vest-Agder 19. Vestfold Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks. Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Parteid