Armanism Armanism Armanism ehk ariosoofia tähendab aaria tarkust. Armanismi lõid oli Guido von List ja Jörg Lanz von Liebenfels. Nad olid innustunud germaani paganismist ja Helena Blavatsky teosoofiast. Olles vaimustatud ruunidest, Guido von List lõi armaanlaste futharki. Guido von List (1848 1919) Guido von List sündis rikkas keskklassi peres. Noorena huvitus ta loodusest ja hiljem hakkas uurima germaani paganate kultuuri. Armanismi põhiseisukohad Listi arvates: on aarialased ainus kultuuri loov rass. on aaria rass loodud maailma valitsema. valdavad aarialased ürgkeelt, millest arenesid kõik teised keeled. lõid aarialased ürgsümboolika ja kirja.
Abiks seetõttu, et seda istutati kirikute juurde,teenides mingit jumalateotuslikku eesmärki. See kaitses aga surnuaedu nende alatute olendite kurjade nõude vastu. Kindlasti kasutas Macbeth sellest maagiaks teiste ainete hulgas kolmandikku "jugapuu oksad- hõbetunud kuuvarjutusest." Germaani folklooris oli jahuka jahvatatud jugapuu ülim abinõu hullu koera hammustuse vastu. Ruuni hääldatakse nagu kaasaegses inglise keeles. PERTHO Selle tähendus on vist futharki suurim saladus. Selle tõlgendamiskatsed varieeruvad tantsust läbi viljapuu kodukoldeni. Anglosaksi ruunipoeem pakub "malendit", kirjeldades seda taasloomise allikana ja hämmastusena võimsaile, kes kogunesid bakentisaali. Edasi, toob Dickins võrdluse slaavi pizda ehk vulvaga. See teeks selle ruuni Friggi jaoks pühaks, saades jumalate emafiguuriks ja kindla seose meesviljakust esindava ruun Inguzega. Perthole omistatakse ka Maa sümboolsed jõud tänu
piksejumal, sest tal oli õhus välguna paistev vasar, mis pärast vaenlase tabamist tema juurde tagasi pöördus ning äike tähendas Thori vankri mürinat. Tema päev oli neljapäev, mil ei tohtinud teha mürarikkaid töid tänapäeva neljapäev. Oden päikese- ja sõjajumal ning tarkuse ja luule kaitsja (ühesilmne, et saaks tarkuselättest juua, valge kuub, kaheksajalgne hobune ja oda). Tema päev oli kolmapäev. Ruunid ruunikirja tähestiku futharki tähed, mis olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma. Read jooksevad mõlemas suunas. Saagad viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid. Suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis. Kirja pandi neid 12.-13. sajandil. Kõige kuulsam saaga, mis kujunes mahult ja sisult eeposeks on ''Vanem Edda''. SUURBRITANNIA 1. Keltide periood 1. aastatuhat eKr kogu Lääne-Euroopa suurimad piirid 4. saj eKr
2 Viikingite keelekasutus ning ruunid 2.1 Viikingite sõnad Viikingite jaoks oli sõna väga oluline. Nad võtsid kiitust väga tõsiselt ja tasusid solvangute eest surmaga. Nagu paljud teisedki paganad Euroopas, suhtusid nad kirjutamisse kui maagilisse suhtlusvahendisse ning seostasid tähti või ruune jumalate jõuga. Ruunid olid kasutusel üle kogu paganliku Euroopa, aga viikingid kasutasid versiooni, mille nimi oli Noorem Futhark varasema keele Vanem Futharki mugandus, mis sai oma nime kuuest esimesest ruunist. Iga ruun oli heliline, ent omas ka peidetud tähendust, kui teda kasutati omaette. Viikingiaja alguseks 9.sajandil oli ruunitähestik muutunud ja lihtsustunud 24-lt tähemärgilt 16-ni. See uus tähestik esineb kolmes erinevas variandis: normaalruunid, lühiharulised ruunid ja kriipsuta ruunid. Normaalruunid on ruunitähestiku tavalisem vorm ja see domineerib ka viikingiajastu ruunikividel. Lühiharulised ruunid on normaalruunide
annaabi.ee 
