Imetajate reoviirused on reeglina vähepatogeensed ja jagatakse tinglikult: mitte-fusgeenseteks viirusteks. Siia kuuluvad mitmed inimesi ja koduloomi nakatavad viirused (nakatumine toimub enamasti suu kaudu); fusogeenseteks viirusteks, mis põhjustavad nakatatud rakkude liitumist. Siia kuulub Nelson Bay viirus, mis nakatab Austraalia lendrebased. Lindude reoviirused on reeglina patogeensed ja põhjustavad enamuses nakatatud rakkude liitumist (st. nad on fusogeensed viirused). Reoviiruseid on leitud ka madudel. Enim on uuritud imetajate reoviiruseid, milliste uurimiseks kasutatakse tänapäeval pöörgeneetikat (on olemas meetodid kloneeritud genoomi segmentidest infektsioonilise viiruse rekonstrueerimiseks). 3.1.1. Virion Reoviiruste virionide diameeter on ca 85 nm, ISVP-l (infectious subvirion particle) 80 nm ja core-osakesel 60 nm. ISVP on infektsioonilised ja erinevad täielikest virionidest valgulise koostise (ISVP-del puudub 3
klatriinse katte tekkes) ARF on ADP ribosüleerimise faktor Ekso- ja endotsütoos tähendab membraaniga ümbritsetud transportvesiikulite teket ja nende ühinemist kas välismembraaniga (eksotsütoos) või endosoomi membraaniga (endotsütoos). Ühinemine toimub kahes etapis: 1. bilipiidkihid lähenevad üksteisele 2. seejärel toimub ühinemine. Mõlemat etappi aitavad läbida teatud membraanvalgud, nn. fusogeensed valgud. Eksotsütoosi kaks teed 1. Pidev ehk konstitutiivne 2. Reguleeritud 1. Pidev eksotsütoos toimub kõigis eukarüootsetes rakkudes - transportvesiikulid kannavad pidevalt uusi membraanikomponente Golgi kompleksist välismembraani. Eksotsütoosi teel toimub pidev plasmamembraani uuendamine. Pidevalt eksotsüteeritakse valke, mida antud rakk ise ei vaja, kuid mida on organismil kui tervikul tarvis. Näit. fibroblastid toodavad ekstratsellulaarse maatriksi valku kollageeni, B-
sisaldisena endo- või eksotsütoosi teel. ·Ekso- ja endotsütoos tähendab membraaniga ümbritsetud transportvesiikulite teket ja nende ühinemist kas välismembraaniga (eksotsütoos) või endosoomi membraaniga (endotsütoos). Ühinemine toimub kahes etapis: 1. bilipiidkihid lähenevad üksteisele 2. seejärel toimub ühinemine. ·Mõlemat etappi aitavad läbida teatud membraanvalgud, nn. fusogeensed valgud, milliseid pole õnnestunud identifitseerida. ·Ekso- ja endotsütoosi puhul vastavad makromolekulid eraldatakse vesiikulisse ning nad ei segune teiste tsütoplasmas olevate makromolekulidega. ·Iga vesiikul on määratud ühinema ainult kindla membraaniga.Tulemuseks on makromolekulide suunatud liikumine raku sise- ja väliskeskkonna vahel. 4. Kuidas rakk reguleerib valgu funktsiooni? Too 3 näidet ja kirjelda neid põhjalikumalt.
annaabi.ee 
