,,primitiivne", et kui keelt ei hooldata, muutub see ,,lihtsamaks" jne. Tavaliselt need on impressionistlikud väited, mis mõnikord võivad põhineda mõne kõnelejaskonna poliitilisel, tehnoloogilisel jms mahajäämusel. Vähene morfoloogia ei ole ,,mahajäämuse" tunnus. Samas pole seda keerukas morfoloogia. Analüütilised keeled aglutineerivad keeled flekteerivad (fusionaalsed) keeled Igas keeles on ülekaalus mõni tendents (ülejäänud on ka esindatud, kuid tagasihoidlikumalt), kuid arengu/muutuse käigus võib see muutuda. Nt soome-ugri keeled on algselt aglutineerivad, kuid tänapäeval pole aglutinatsioon säilinud võrdsel määral kõigis keeltes. Ungari keel on aglutineerivam kui soome; soome on aglutineerivam kui eesti. Eesti keel on juba aglutineeriv-flekteeriv. Viimasel ajal kasvab eesti keeles analütism. Vene keel on
• -snA inesiivi lõpp • Hilisem areng sarnane infinitiivi omaga Supiinid • -mA + käändelõpp • -mA algselt olnud verbaalnoomeni tuletusliide • -mAhen, -mAsnA, -mAstA, -mAttAk ~ -mAt˘tAk • (-tAmAhen ~ -δAmAhen ~ -ttAmAhen – teistes lms keeltes umbisikulist vormi pole) • Arvatavasti ka väliskohakäänded: -mAllen, -mAllA, -mAltA • maks-vorm keeleuuenduselt, tarvitusele tuli laiemalt 1960ndate paiku, pakutud ka mani- ja maga-vormi (Aavik) 29. Fusionaalsed ja aglutinatiivsed muutused eesti keeles. Põhilised morfoloogilised keeletüübid: – isoleeriv: vee sisse – aglutineeriv: vee+sse – flekteeriv e fusionaalne: vette – polüsünteetiline: ? vettitakse (verb ja objekt seotud) Fusionaalsed muutused eesti keeles: *vete+hen> veteen > vette
keele mõjul. Tänapäeval eitussõna, minevikus eitusverb Eitusverbi pööramine kadunud 16.–17. sajandi paiku Vanas kirjakeeles esineb rohkesti saksamõjulist mitte-eitust, samuti eituse väljendamist asesõnade keegi, mingi jt abil (nt eth meije .... sex igkawessex walgkussex/ kumba jure keddakit woip tullema/ üllestöstetut sahme) Ajalooline eitusverb: tüvi e- 28. Eesti keele käändeliste verbivormide ajalugu 29. Fusionaalsed ja aglutinatiivsed muutused eesti keeles. 30. Eesti keeletüübi muutumine. Põhilised morfoloogilised keeletüübid: – Isoleeriv(sõnad koosnevad ainult tüvedest): vee sisse – Aglutineeriv(uute sõnade moodustamine toimub ainult afikseid lisades): vee+sse – flekteeriv e fusionaalne(lisatakse afikseid ja teisendatakse): vette – polüsünteetiline(sõnad koosnevad paljudest morfeemidest): ? vettitakse
annaabi.ee 
