Keemilised meetodid tekitatakse DNA-reagent kompleks: · Kaltsiumfosfaat tekitatakse kaltsiumfosfaat-DNA sade, mis lisatakse rakkudele, avastati 1973, hea odav, probleemiks efektiivsus. · katioonsed polümeerid (PEI-polüetüleenimiin, DEAE dekstraan) - soodustavad DNA seostumist membraaniga ja endotsütoosi, puuduseks toksilisus. · dendrimeerid suured hargnevad polümeerid, mis seovad DNA-d. · liposoomid ja katioonsed lipiidid (näit. Lipofectamine) fuseeruvad membraaniga, suhteliselt efektiivne, vähe toksiline, probleemiks hind. Füüsikalised meetodid. · elektroporatsioon rakule tehakse elektrisokk, mille tulemusel tekivad membraani väikesed avad ja DNA siseneb rakku. Tapab osa rakke maha. · sono-poratsioon ultraheliga · optiline transfektsioon laseriga tehakse raku membraani auk, kasulik üksikute rakkude uurimiseks. · pommitamine kullaosakestega (geenipüss)
-somiidid, millest saadakse selgroog -lateraalplaat, millest saadakse jäsemete skelett -kraniaalne neuraalhari näokolju luud ja kõhred · Kehalihaste päritolu ja üldine areng Kõik skeletilihased pärinevad (derma)müotoomist va pea lihased. Dermamüotoomi alla moodustub müotoom, millest toimub müoblastide vabanemine. Müoblastid jagunevad kiiresti, millest enamik migreerub keha osadesse laiali. ** Müoblastid koonduvad Müoblastid joonduvad Rakud fuseeruvad Moodustub müotuubul ja toimub diferentseerumine Müotuubul moodustab ühtse lihaskiu Lihaskiud koonduvad lihaskiudude kimpudeks. Lihased kujunevad kahest müotoomi populatsioonist:epaksiaalsest ja hüpaksiaalsest müotoomist · Urogenitaalsüsteemi päritolu ja neerutüüpide vaheldumine embrüogeneesis Arenevad vahelmisest mesodermist (paraksiaalsest). Pronefros on funktsionaalne neer kaladel ja amfiibidel, kõrgematel loomadel
Lihased kujunevad kahest müotoomi populatsioonist: epaksiaaselst müotoomist arenevad selgmised roietevahelised lihased ja selja lihased ning hüpaksiaalsest müotoomist arenevad ventro-lateraalse kehaseina (nt kõhulihased) ja jäsemete lihased. Lihaste moodustumise ehk müogeneesi etapid: 1. Müoblastid koonduvad (faktorid: fibronektiin-integriin) 2.Müoblastid joonduvad (membraani glükoproteiinid) 3.Rakud fuseeruvad (metalloproteinaas – meltriin ning Ca-ioonid) 4.Moodustub müotuubul ja toimub diferentseerumine (Il4) 4.Müotuubul moodustab ühtse lihaskiu 5.Lihaskiud koonduvad lihaskiudude kimpudeks Urogenitaalsüsteemi päritolu ja neerutüüpide vaheldumine embrüogeneesis Urogenitaalsüsteem areneb vahelmisest mesodermist. Imetajate neeru areng toimub kolmes vahelduvas etapis: pronefrose, mesonefrose ja metanefrose staadium. Inimese embrüo 22
MSTN mutatsioonide korral lihased suuremad nt (Belgia sinine, Texel, Whippet). Satelliitrakud – nii lihaste kasvuks kui ka regeneratsiooniks vajalik tüviraku populatsioon, mis paikneb lihaskiudude peal. Pärinevad dermomüotoomi kesksest regioonist säilitades oma tüvirakulised omadused. Vastsündinud/noorukieas lihaskiudude arv jääb konstantseks, kuid iga lihaskiud kasvab tänu satelliitrakkudele (fuseeruvad lihaskiuga). Satelliitrakud parandavad igapäevaselt tekkinud lihaste pisivigastusi ja on võimelised reageerima ka tõsiste traumade korral. Kui enamasti vastutab luude, kõhrete, kõõluste arengu eest mesoderm, siis pea/näopiirkonnas on see asendunud eelkõige kraniaalse neuraalharja rakkudega. Peamesoderm tekib segmenteerumata paraksiaalsest mesodermist kõrvaalge (ov) läheduses ning liigub
annaabi.ee 
