Enne septembri keskpaika ei tohtinud keegi korjamismõttega samme sarapikku seada. Veel 1968. aastal selgitas Eesti Loodus, kuidas ja millal sarapuupähklid küpsevad ning miks neid pooltoorelt korjata ei tasu. 1 Punased lehed, keerdus oksad: Maal kohtab sarapuupõõsaid aiaveeres üsna tihti, neid on istutatud isegi vabakujulisteks tuulekaitsehekkideks. Linnades ja alevites näeb aias tihti sarapuu punaselehist sorti ‘Fuscorubra’. Eriti ilus on selle puna kevadel puhkedes, suvel pääseb rohkem esile pruunikas toon. Sort on vana ja väga levinud. Vana sort on ka keerdoksine ‘Contorta’ ja sellega sarnane, kuid punaste lehtedega ‘Red Majestic’. Meil on need levima hakanud alles hiljuti. Mõlemad on veidi külmaõrnad. Uuematest punaste lehtede ja viljadega sortidest tasuks katsetada ‘Moskovski Rubini’. Põõsas on tugevakasvuline ja viljub pea igal aastal. Laiümarad pähklid on keskmise suurusega.
(Berberis thunbergii f. atropurpurea) 90 – 100 5. Musta leedri kollaselehine vorm (Sambucus nigra f. aurea) 5 – 25 6. Musta leedri lõhislehine vorm (Sambucus nigra f. laciniata) 1–5 7. Purpurõunapuu tumepunaselehine vorm (Malus x purpurea f. eleyi) 30 – 50 8. Hariliku sarapuu punaselehine vorm (Corylus avellana f. fuscorubra) 60 – 70 9. Hariliku tamme püramiidvorm (Qercus robur f. fastigiata) 15 – 20 10. Hariliku elupuu sammasjas vorm 2 (Thuja occidentalis f. fastigiata) 50 – 75 Saadud seemikud istutatakse puukooli (koolitatakse) kiirekasvuliste liikide korral 1 aasta
komponentidena. Viljade kahjurina on tuntud pähklikärsakas, kes muneb noorte pähklite sisse. Rikutud pähkel ei tule korjates kuupulast hõlpsasti lahti. Haljastuses on hariliku s. kasutamine olnud aktiivne ja seda eeskätt põõsaste väikese hooldusvajaduse, dekoratiivsuse, haiguskindluse ja kättesaadavuse tõttu. Annab aga hõlpsalt juurevõsu, seetõttu tasuks kasvatamiseks jätta põõsastele rohkem ruumi. Sordid:'Alli'; 'Aurea'; 'Contorta'; 'Fuscorubra'; 'Glomerata'; 'Hall's Giant'; 'Heterophylla'; 'Pendula'; 'Piliciensis'; 'Microphylla'; 'Red Majestic'; 'Red Zellernut'; 'Variegata'; 'Zimmermannii'; 30. Perekond kuslapuu ja sinine kuslapuu Perekond Kuslapuu (Lonicera L.) Perekond on nimetatud saksa botaaniku Adam Loniceri (1528-1586) järgi. Perekonda kuuluvad enamasti suvehaljad, harva igihaljad vastakute lühirootsuliste lihtlehtedega põõsad ja puitliaanid. Liaaniliikidel võrse tipmised
annaabi.ee 
