Nii furunkul kui karbunkul on kergesti ära tuntavad ning nende diagnoosimisel probleeme ei teki. Furunkuli ja karbunkuli peamiseks raviks on kirurgiline eemaldamine ning mäda väljumiseks ja paranemise soodustamiseks mädakoldesse jäetakse dreeni. Dreen on peenike toru või kummiriba. Kirurgiline sekkumine ei ole alati vajalik üksik furunkul võib paraneda iseenesest või siis peale avanemist ja mädast tühjaks jooksmist. Vajadusel kasutatakse antibiootikume, kui furunkulid esinevad korduvalt näopiirkonnas ning alati palaviku esinemise ja karbunklite korral. Kui mäda ei ole veel tekkinud, siis pannakse furunklile selle tekkimist soodustav niiskust ja soojust hoidev side. Peab tõdema, et furunklid esinevad mõnel inimesel korduvalt. Haigust on võimalik ennetada hea hügieeniga ning kui furunkul on juba tekkinud, siis seda ei tohi ise pigistama hakata kuna see võib halvendada haiguse kulgemist ja soodustab edasist levimist.
vedelikuga täidetud villid, gangreenile iseloomulik krudin, naha ja naha aluskoe kärbus, võib tekkida sepsis ja toksiline sokk, suremus 30 %. Tselluliit: apelsinikoore taoline nahk, võivad tellida ka villid, mis rebenevad ja tekkida naha nekroos. Roospõletik: pindmine tselluliiditüüpi infektsioon, võivad tekkida verised villid. Impetiigo: tavaliselt vesiikulid või pustulid rühmadena, mis rebenevad ja kattuvad koorikutega. Furunkulid ja karbunkulid algavad punetava valuliku kühmuna, mis küpsedes avanevad naha pinnale ja eritavad mäda. Kaasneda võib lümfangiit, mis on eriti ohtlik pea piirkonnas 3. Puukborrelioos: iseloomulik on erüteemi teke ( erythema migrans), kujutab endast vähemalt 5 cm läbimõõduga punetavat laiku, mis tekib 60-80% nakatunutest puugi hammustuse kohale 1-4 nädala jooksul pärast puugihammustust, aja möödudes lööve kaob. 4
coli [4]. ** Stafülokokid on vähenõudlikud kasvutingimustele ning suhteliselt resistentsed väliskeskkonna teguritele. Seetõttu on neid inimeselt ja tema ümbrusest raske eemaldada. Neid leidub mitmetes kehapiirkondades, eeskätt nahal, ninasõõrmetes ja seedetraktis. Stafülokokid on kõige sagedasemad haavainfektsiooni tekitajad, nende elutegevuse tulemusena tekib haavas mäda. Samuti võivad nad põhjustada naha aluskoes piirdunud mädaseid infektsioone (furunkulid, karbunkulid, abstsessid), raskeid süvainfektsioone, nagu osteomüeliiti (luuüdipõletik), endokardiiti (südame kesta põletik). [4] ***Pseudomonas aeruginosa on tuntud oportunistlik patogeen. Tema vastupidavus desinfektantidele on suur, ta on oluline basseinivee hügieeni parameeter. 3. Basseinivesi ei tohi sisaldada parasiite ega nende mune, samuti Legionella spp, Mycobacterium spp, entero-,adeno-, herpesviirust, A-hepatiidi viirust ega muid patogeenseid mikroorganisme.
annaabi.ee 
