"maastik",keskeltläbi 3mm paksune,selles toimub kõrgeim närvitalitlus (kogu info) Limbiline süsteem e emotsionaalne aju. Koosneb keks-ja vaheajust. Informatsioon jõuab küll siia,aga kuidas see töötab sõltub ajukoorest. Ajusagarad- 1)Otsmikusagar-liigutuste planeerimine,teostamine ja kontroll 2)Oimusagar- kuulmiskesk,helidele reageerimine,töötlemine 3)Kiirusagar-naha ja lihastundlikkuse reguleerimine 4)Kuklasagar-nägemisprotsessid. Aju funtsionaalsed väljad- Asuvad ajukoorel ja on seotud selle tegevusega. 3tüüpi: 1)Motoorsed väljad-keha liigutuste info tuleb sealt 2)Assotsiatiivsed väljad-on seotus kõrgemate psühhiliste protsessidega, kogu saabunud info ühendamine sihiopärase tegevuse huvides 3)Sensoorsed väljad-kuulmiskesk,nägemiskesk ja puutetundlikkuse aladele saabub meelte saadetud info NÄRVISÜSTEEMI EHITUS. Ül - *põhliül on inimese sees toimuvate protsesside intrigeerimine(ühendamine) *organismi elundite talitluse
See tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sõna mõte selgub alles seoses muu tektsi osaga. Õigusnormid: täielikud ja mittetäielikud. Viimased omandavad tegeliku tähenduse alles koos teiste normidega. Süstemaatilis-loogilise tõlgendamise abil selgub üldnormi mõte seoses teiste normidega. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine on normi koha leidmine õiguse süsteemis, õiguse valdkonnas ja õiguse harus. Edasi tuvastatakse normide loogilised ja funtsionaalsed seosed. Selle tõlgendamise alla kuulub ka selle puhtalt loogiline pool. Tegemist on mõttelise protsessida, mille käigus tõlgendaja kasutab normi teksti interpreteerimisel loogika võtteid. Levinumaks võtteks loogiline analüüs. Ajalooline tõlgendamine Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria. Tõlgendamise eesmärgiks võib olla näitkes välja selgitamine, millise idee on ajalooline normilooja sisaldanud tõlgendavasse normi, milline oli tema kavatsus jne
See ei jälgi muutusi läbi aegade ja jätab kahe silma vahele iga konkreetse sotsiaalse mustri spetsiifilise ajaloolise konteksti. 1.16. Millised defineerivad omadused ja kriitika võib välja tuua konfliktiteooria paradigma kohta? Keskendub otseselt korratusele, kokkuleppe puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas ning harmoonia puudmisele süsteemi ja selle osade vahel. Samuti abstraktne ja makrosotsiolooga nagu strukturaal-funtsionaalsed mudelid. 1.17. Millised defineerivad omadused ja kriitika võib välja tuua sümboolse interaktsionismi paradigma kohta? Peamised küsimused on: kuidas mõistavad inimesed oma maailma, mõjutavad üksteist ja määratlevad seda, kes nad on ja mida nad ühiskonnas teevad. Kaks olulist joont: inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abil, mille tähendusi igapäevases inimestevahelises läbikäimises pidevalt kujundatakse ja asjaolu, et inimesed peavad oma
annaabi.ee 
