49. Alumine hüppeliiges (distaalne jalaliiges): Koosne kahest liigesest, mille moodustavad kontsluu-kandluu liiges ja kontsluu-kandluu-lodiluu liiges. · Liigenduvad luud Kontsluu, kandluu Kontsluu, kandluu ja lodiluu · Liigese pinnad · Liigese tüüp ratasliiges keraliiges · abiseadeldised - · liikumine funktsonaalselt moodustavad need ühtse komineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos aduktsiooniga) või eelmisele vastupidine liigutus pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos adbuktsiooniga). 50. Kanna-pöialiigesed (anatoomiliselt 3 iseseisvat liigest): · liigenduvad luud talbluud, kuupluu, pöialuud · liigese pinnad - · liigese tüüp - amfiartroosid
2 jääki dipeptiid 3 jääki tripeptiid 12-20 jääki oligopeptiid 20 -100 jääki polüpeptiid >100 jääki Mr>10 000, valk Valgud koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast: Monomeerne valk üks polüpeptiidahel; Multimeernevalk mitu polüpeptiidahelat 2. Lihtvalgud ja konjugeeritud e. liitvalgud mõisted, liitvalkude prosteetilised rühmad. Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapetest Liitvalgud sisaldavad lisaks mitteaminohappelist osa: kui see osa on funktsonaalselt oluline prosteetiline rühm (lihtne ehitus kofaktor, keeruline koensüüm). Liitvalgud jagatakse vastavalt mitteaminohappelisele osale: glüko-, lipo-, nukleo-, fosfo-, metallo-, hemo-, ja flavoproteiinideks. 3. Valkude bioloogiliste funktsioonide loetelu, näiteid vastava funktsiooniga valkudest. 4. Sekundaarstruktuuri mõiste ja tüübid. -heeliks ja -leht ehk voldik (paralleelne ja antiparalleelne) põhilised parameetrid, stabiliseerivad sidemed. Teised - struktuurid.
seemnetorukeste valendikku Selleks, et see saaks toimuda, eemaldatakse Sertoli rakke ja spermatiide ühendavad spetsiaalsed adhesioonipiirkonnad. Spermatiididest eemaldatakse üleliigne tsütoplasma ja organellid, mis fagotsüteeritakse Sertoli rakkude poolt tekivad seemnetorukeste valendikku vabastatud spermid (spermiatsiooni läbinud seemnerakk). 16. Järelküpsemine 4 Toimub munandimanuses, spermid saavad alles siis funktsonaalselt küpseks ehk viljastumisvõimeliseks, läbivad munandimanuse epididümaalne küpsemine Rida biokeemilisi ja morfiloogilisi muutusi muutuvad liikumis- ja hüperaktiviseerumisvõimeliseks (inaktiivsed siiski), omandavad võime ära tunda ja seonduda munarakku ümbritseva zona pellucida`ga (helevööde) ning läbida akrosomaalreaktsioon Ejakulatsiooni käigus munandimanusest vabanevad spermid segunevad seemnevedelikuga (toodetud seemnepõieksete, eesnäärme,
annaabi.ee 
