Referaat ,,Vitamiinid" Vitamiinid Vitamiinid on toitainete rühm. Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsionee- rimiseks ja arenguks. Inimese keharakkudes ei sünteesita vitamiine. Vitamiinid on väga erinevate keemiliste omaduste, struktuuride ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on koeensüümidena. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ning osa täidab teisi vajalikke bioloogilisi funktsioone. Piisav kogus vitamiine organismis suudab meid teatud piirides kaitsta ja aidata. Vitamiinide
uurides saada teadmisi asendatava objekti kohta. Mudelid jagunevad determineeritud ja stohhastilisteks mudeliteks. Stohhastilisteks nimetatakse mudelit, mille konstruktsioonis ja funktsioneerimisel on oluline osa juhuslikkusel ja mida kirjeldatakse selliste mõistete abil nagu juhuslik sündmus, juhuslik suurus, juhuslik protsess, tõenäosuse jaotus ja tõenäosustihedus. Determineeritud mudeli konstruktsioonis ja funktsionee- rimisel ei ole juhuslikkusel olulist osa. Modelleerimise etapid: 1. Probleemi sõnastamine 5. Tingliku statistilise kogumi koostamine 2. Oluliste muutujate väljatoomine 6. Tulemuste analüüsimine 3. Modelleerimismudeli koostamine 7. Parima tegevusplaani valimine 4. Muutujate väärtuse täpsustamine Modelleerimise eelised:
uurides saada teadmisi asendatava objekti kohta. Mudelid jagunevad determineeritud ja stohhastilisteks mudeliteks. Stohhastilisteks nimetatakse mudelit, mille konstruktsioonis ja funktsioneerimisel on oluline osa juhuslikkusel ja mida kirjeldatakse selliste mõistete abil nagu juhuslik sündmus, juhuslik suurus, juhuslik protsess, tõenäosuse jaotus ja tõenäosustihedus. Determineeritud mudeli konstruktsioonis ja funktsionee- rimisel ei ole juhuslikkusel olulist osa. Modelleerimise etapid: x Probleemi sõnastamine x Oluliste muutujate väljatoomine x Modelleerimismudeli koostamine x Muutujate väärtuse täpsustamine x Tingliku statistilise kogumi koostamine x Tulemuste analüüsimine x Parima tegevusplaani valimine Modelleerimise eelised: x modelleerida saab suuri ja kompleksseid reaalse maailma protsesse, nt linna juhtimissüsteeme, haiglate tööd, haridussüsteemi, riigi majandust
Tursed – tekivad vee peetumisel organismis Janu – tekib, kui rekuvälise vedeliku soolade kontsentratsioon tõuseb, ja vedelikumahu vähenemise korral, kui soolade hulk selles pole muutunud. Veekaotusest tingitud janu tekib siis, kui veekaotus ulatub umbes 0,5%ni kehamassist 6. Vitamiinide mõiste ja tähtsus organismis. Hüpo- ja avitaminooside mõiste ja võimalikud tekkepõhjused. Vitamiinid on toitainete rühm. Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsionee- rimiseks ja arenguks. Inimese keharakkudes ei sünteesita vitamiine. Vitamiinid on väga erinevate keemiliste omaduste, struktuuride ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on koeensüümidena. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ning osa täidab teisi vajalikke bioloogilisi funktsioone. Piisav kogus vitamiine organismis suudab meid teatud piirides kaitsta ja aidata.
annaabi.ee 
